Sajad Eesti pered saadavad õpilased välismaale, aga ise neid vastu võtta ei taha

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakslanna Nora Klingsporn (vasakul) elab ja õpib Eestis ning kutsub Angela Moostet oma Eesti emaks.
Sakslanna Nora Klingsporn (vasakul) elab ja õpib Eestis ning kutsub Angela Moostet oma Eesti emaks. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Täna avaldatud õpilasorganisatsiooni YFU uuringu järgi on 1170 Eesti last välismaal õppinud, vastu on neid kümne aasta jooksul aga võetud vaid 308.

«Eesti laste suur huvi välismaal käia on selgelt mõistetav,» ütles YFU Eesti tegevdirektor Oliver Kontram. «Aga Eestit ei teata ja siin ei ole piisavalt peresid, kes lapsi vastu võtaks.»

Sel aastal tuleb Eestisse 38 välisõpilast - vaid pooltel on praeguseks kindel kodu olemas.


Eesti perede arv, kelle kodus elab vahetusõpilane välismaalt. Uuringu autor: Eva-Johanna Võik

Aastas õpib umbes sada eestlast YFU Eesti rahvusvahelise õpilasvahetuse organisatsiooni abil välismaal.

Enamik siia saabuvatest välisõpilastest on Saksamaalt, aga tulnuid on näiteks ka Jaapanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Mehhikost.

Kontrami sõnul püüab YFU õpilasi Eestisse meelitada laulu ja tantsuga. «Leiame neile võimaluse laulda, tantsida, looduses olla. Kuidagi peab Eesti kaardile panema.»

Vahetusperede motivatsioon vahetuspereks hakkamiseks. Uuringu autor: Eva-Johanna Võik

Nii laulabki Saksamaalt Stuttgartist pärit Nora Klingsporn (16) näiteks Eestis elades kunstikooli kõrval ka kooris ja õppis selgeks mandoliini mängimise.

«Eestis elades ju peab kooris käima,» ütles ta selges eesti keeles.

Ta otsustas ühe aasta just siin õppida, sest «Eesti on erinev, tundmatu, midagi huvitavat.»

Keele õppis Nora selgeks kolmanda klassi eesti keele tundides.

Kui sakslanna sõbrad temalt eestlaste kohta küsivad, ütleb ta: «Nad ei räägi, on kinnised ja söövad kogu aeg.»

Naerdes selgitas ta ruttu: «Kui näiteks sünnipäev on, siis kõige tähtsam on see, et liha ja kartul oleks laual. Toit on üritustel hästi oluline.»

Nora Eesti pere ema, keda ta kutsubki lihtsalt emaks, saatis ise ühe oma poegadest samaks aastaks Rootsi. «Otsutasime kohe, et võtame vahetusõpilase koju nagu oma lapse mitte võõra.»


Eesti vahetusperedes olevate laste arv. Uuringu autor: Eva-Johanna Võik

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles