Keskmine usklik on mitte-eestlasest naine

Küünlad Nevski katedraalis Toompeal.

FOTO: Priit Simson

Täna avalikustatud Saar Polli uuring näitab, et usku peavad oma elus teistest olulisemaks mitte-eestlastest keskealised või pensionäridest naised.

Usku tähtsaks pidavate inimeste hulk on aastatega tõusnud: 1990. aasta 18 protsendilt 1999. aasta 21 ja 2008. aasta 24 portsendini.

Ennast usklikuks pidavate inimeste arv on kasvanud 19 protsendilt 1990. aastal vastavalt 36 ja 42 protsendini 1999. ja 2008. aastal. Samal ajal on end mitteusklikeks pidavate inimeste arv langenud 67 protsendilt 44 ja 47 protsendini. Ateistide arv on tõusnud kolmelt kuuele protsendile.

Uuring kajastas inimeste endi isiklikku määratlemist usuküsimustes mõne kindla religiooni järgmise või kogudusse kuulumise asemel.

Uuring jagas oma elus usku oluliseks pidavad inimesed kahte tüüpi.

Esimesse gruppi kuulus 6,4 protsenti inimesi, kes väärtustavad elus enim perekonda, olulisuselt teisel kohal on kindlalt usk. Oluliseks peavad nad ka loodust, kuid väärtustavad madalalt tööd, poliitikat ja vaba aega. Seda gruppi iseloomustavad suur naiste (66 protsenti) ja muulaste (50 protsenti) osakaal, kõrgem vanus (peamiselt üle 50-aastased, pooled on pensionärid), madal haridustase ja sissetulek (2000 kuni 4000 krooni kuus). Suurem osa sellesse gruppi kuulujatest elab üksi, on enamasti kas lesk või lahutatud. 75 protsendil neist pole alla 18-aastaseid lapsi. Elatakse Tallinnas või maal. Selles grupis on rohkem kui mujal teiste riikide kodanikke ja kodakondsuseta inimesi.

Teine grupp, kelle jaoks usk oluline on, väärtustab kõike kõrgelt. Peamine on pere, teised valdkonnad on toetavates rollides. Usk on tähtsuselt küll alles seitsmendal kohal, kuid seda peab oluliseks 92 protsenti gruppi kuuluvatest inimestest. Siingi grupis on rohkem naisi (60 protsenti) ja muulasi (40 protsenti). Sellesse rühma kuulus 16,2 protsenti küsitletutest. Esimesest tüübist erineb see grupp tuntavalt.

Ligi pool teise grupi esindajatest elab Tallinnas, külaelanikke on kõige vähem. Ligi pool sellesse gruppi kuulujatest on 30- kuni 49-aastased, viiendik on pensionäre.

Suurem osa gruppi kuuluvatest inimestest on abielus või elavad partneriga, neil on kõrge haridustase, ligi kolmandikul kõrgharidus, teistest gruppidest enam on spetsialiste ja juhte. Perekonnas on rohkem lapsi kui keskmiselt, kuid perekonna struktuur on keskmisele lähedane. Selles tüübis on keskmisest tunduvalt jõukamad inimesed.

Saar Poll viis kiriku ja religiooni uuringu «Usust meie elus» läbi 25. märtsist 11.aprillini küsitledes üleriigiliselt suulise intervjuu ja paberankeedi abil 1009 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit.

Antud uuring oli jätkuks 1995., 2000. ja 2005. aastal läbi viidud uuringutele «Usust, elust ja usuelust.» Uuring püüdis muuhulgas vastata küsimusele, kas usk muudab meie väärtushinnanguid või väärtushinnangud usku.

Tagasi üles