Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on paljud Tallinna lastekodu töötajad saanud lisaaega riigikeeleeksamite tegemiseks ning probleemi püütakse lahendada võimalikult paindlikult, töötajate ja laste huve silmas pidades.
Martinson: lastekodu töötajatele antakse keeleeksamiteks lisaaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martinsoni sõnul võib tänases Postimehes ilmunud artiklist «Lastekodu töötajad kaotavad kehva keeleoskuse tõttu töö» jääda mulje, justkui on Tallinna lastekodu asunud ootamatult oma töötajatelt seadusega ette nähtud riigikeele oskust nõudma ja keele mitteoskajaid kompromissitult vallandama.
Abilinnapea tõdes, et eesmärk ei ole töötajate väljavahetamine, vaid kehtiva seadusandlusega ette nähtud keeleoskuse saavutamine, andes neile, kes soovivad eesti keelt selgeks saada, võimalikult palju lisaaega.
«Kuigi mai alguses nimetati riskigrupi suuruseks 50 töötajat, siis praeguseks on see number väiksem ja väheneb peale eksamitulemuste teadasaamist veelgi. Paljud saavad lisaaega veel sügisel eksamite sooritamiseks,» ütles Martinson.
Ta kiitis keeleinspektsiooni mõistvat suhtumist ja koostööd, lisades, et tänu konkreetsete plaanide olemasolule püütakse vältida järske muudatusi ja loodetavasti on aasta lõpuks võimalus saada lastekodus vastuseid vastavalt vajadusele nii eesti kui vene keeles.
Abilinnapea sõnul hakkas vastavasisuline valitsuse määrus kehtima juba 2008. aasta juulist ja üleminekuperioodiks anti aega kuni 1. juulini 2010. Tallinna lastekodu hakkas riigikeele oskuse taseme tõstmisega tegelema kohe pärast määruse kehtestamist.
Kuna lastekodu personalist arvestatav hulk ei räägi eesti keelt emakeelena, siis nõudis see eraldi plaani väljatöötamist, selgitas Martinson.
2008. aasta septembri lõpuks oli lastekodu juhtkond kõikides üksustes tutvustanud töötajatele uusi keelenõudeid ja abilinnapea kinnitusel mõistis valdav enamus töötajaid keelenõuete täitmise vajalikkust.
«Selle kinnituseks võtsid paljud töötajad, kes soovisid jätkata Tallinna lastekodus, kirjaliku kohustuse esitada nõutav eesti keele oskuse tasemetunnistus hiljemalt 31. maiks 2010. Lastekodu juhtkond omalt poolt andis infot eesti keele õppimisvõimaluste ja eksamite suhtes ning kohandas kohustuse võtnud töötajate tööaega, et nad saaksid käia eesti keele kursustel. Selle tulemusel on kümned töötajad esitanud nõutava keeleoskuse tasemetunnistuse. Lisaks ootavad paljud oma maikuus tehtud eksami tulemusi,» selgitas Martinson.
Tallinna lastekodu juhtkonnal valmis tänavu kevadel täiendav personaliplaan, kus iga riskigruppi kuuluva töötaja nime taga on tema edusammud riigikeeleoskuse saavutamisel ja kui palju antakse talle lisaaega.
Martinsoni sõnul on mõeldamatu kõigi 1. juuliks vajalikul määral riigikeeleoskuse mittesaavutanud töötajatega töösuhte lõpetamine. See oleks eelkõige laste huvide vastane ja halvaks ka asutuse töö.
Esimesed sunnitud lahkujad olid need, kes ei olnud vahepealse aja jooksul midagi ette võtnud või tegid sellega algust liiga hilja. Samas, kui töötajal täitub mõne kuu pärast pensioniiga, siis ei lõpetata temaga töösuhet 1. juulil, vaid antakse aega täispension välja teenida.
Samuti jälgitakse nõuetele mittevastavate töötajatega töösuhte lõpetamise tähtaja määramisel ülalpeetavate olemasolu, et neile jääks võimlikult pikk aeg uut töökohta otsida, kinnitas Martinson.