Mäle(s)tades Johnny B-d

Jaan Isotamm Foto: Peeter Langovits

In memoriam

Jaan Isotamm (19.10.1939–02.06.2014)

Ühe ereda mälestuse igaviku teile läinud Johnny B-st olen jäädvustanud romaanis «Tund enne igavikku». On 1969. aasta sügis. Luuleõhtu ülikooli kohvikus. Tsiteerin nüüd romaani: «Aga siis oli seal veel üks saatüripilguga luuletaja, pikad nisukarva juuksed raamimas avarat laupa ning vuntsid ja teravnev lõuahabe ümbritsemas meelast suud. «See on Johnny B,» sosistas Sirje mulle tähendusrikkalt kõrva, «ma toon sulle lugeda «Marmi», see on põrandaalune luulekogu. Ja otsekui Sirje sõnade kinnituseks tõusiski Johnny B püsti, astus kohviku rõdusaali ühes seinas oleva valgest kahhelkividest ahju ette ning ütles, et loeb mõned luuletused eelmisel aastal koostatud «Marmist». [---] Luuletus kõlas peaaegu nagu skandeeritud hümn mehelikkusele, aga see oli ka selgelt kindaheitmine kassetiluulele, mida mullegi sõjaväkke lugemiseks oli saadetud.»

Põranda alt, kus on iga mässaja ja teisitimõtleja ajutine kodu – aga trotsija kuvand saatis Nõukogude vangilaagris eesti rahvusliku teo eest seitse aastat vaevelnud Jaan Isotamme läbi kogu tema elu –, pääses Johnny B luuletajana valguse kätte 1971. aastal ilmunud neljamehekogus «Närvitrükk». Sealtpeale sai selgeks, et luulelukku on pöördumatult astunud nii tema kui ka teised samas kogu debüteerinud luuletajad Jüri Üdi, Joel Sang ja Toomas Liiv. Siis tuli taas võimu vaenamisest tingitud pikk paus.