Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuringu järgi on iga kolmas Eesti gümnaasiumi lõpuklassi õpilane tarvitanud narkootikume, sealjuures enamik neist kanepitooteid.
Kolmandik abituriente pruugib narkootikume
4. juuni 2014, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narkootikume tarvitanud õpilastest on iga kümnes proovinud nn uusi aineid. Nende hulka kuuluvad näiteks spice, mis on marihuaana mõju jäljendav ravimtaimede segu,
PMMA ehk sarnaselt ecstasy’ga hallutsinatsioone tekitavad tabletid ning BZP-peotabletid, mis tõstavad sarnaselt amfetamiiniga tuju. Veidi vähem kui kümnendik narkootikume tarvitanud abituriente on proovinud nn maagilisi seeni.
Uuringust selgub aga, et narkootikume ei proovi vaid gümnaasiumiõpilased. Iga kümnes 8. klassi õpilane on narkootikume tarvitanud ühe korra või korduvalt, kusjuures eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed poole rohkem kui muukeelsest perekonnast pärit õpilased.
Eriti murettekitavaks peab politsei- ja piirivalveameti ennetustöö koordineerija Pille Luiga seda, et õpetajad peavad oma teadlikkust ja oskusi narkootikumide tarvitamisega tegeleda väikeseks. Samas on enamik neist probleemi märganud.
«Nad ütlevad, et ei saa midagi teha, kui nad seda koolikeskkonnas näevad, sest neil on ainult kahtlus,» ütles Luiga. «Aga politseile kahtlusest piisab, et tulla koeraga kooli kontrollima. See info peaks hakkama kiiremini liikuma.»
Luiga arvates ei peaks õpetajad kartma, et lapsevanemad või juhtkond valehäire puhul neile politsei väljakutsumist ette heidaks, sest kokkuvõttes on eesmärk teha head.
Uuringust selgus ka, et tubakatooteid on tarvitanud lausa iga kümnes 4. klassi õpilane. Alkoholi on proovinud neist pea veerand.
Luiga sõnul sealt kõik peale hakkabki: «Ega narkootikumide tarvitamise juurde ei jõuta nii, et hommikul ärkan üles ja hakkan tegema. Enamasti algab see alkoholist, sinna tuleb juurde tubakas ja siis võetakse kanep ette. Selleks et üldse kanepit teha, pead sa oskama suitsetada.»
Õpilased ütlesid, et esimest korda said nad narkootikume üldjuhul sõbra käest tasuta. Järgmisel korral juba keegi müüs.
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova ütles, et noorte sotsiaalsete oskuste ning uimastite proovimise vahel on selge seos. Sotsiaalsed oskused määravad, kui hästi oskab noor olukorda hinnata, fakte tõlgendada, ennast kehtestada, sest tihti proovitakse uimasteid esimest korda eakaaslaste survel. Samuti võib olla põhjuseks uudishimu või püüd tulla toime stressiga.
Teisalt mõjutab Kurbatova sõnul ühiskonna üldine suhtumine ning uimastite kättesaadavus. «Viimasel ajal on avalikkuses räägitud, et kanep justkui ei olegi ohtlik. Noored on väga vastuvõtlikud sellistele signaalidele,» lausus ta.