Tartu ülikooli juuratudengite seas puhkes pahameeletorm

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamine mõned aastad tagasi.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas tekkis skandaal bakalaureuseeksami pärast, sest seal tuli lahendada osale tudengitest juba tuttavat kaasust. Dekanaat lahendas ebaõigluse kõigile maksimumpunkte andes.

Tartu Ülikooli professor, õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Õigusteaduskonna bakalaureuseeksam koosneb kolmest osast: karistus-, haldus- ja tsiviilõigus, millest igaüks annab kolmandiku eksami 100 punktist ja igaühes tuleb lahendada vastav kaasus.

Tänavu 30. mail toimunud eksamil selgus aga, et karistusõiguses tuli lahendada kaasust, mis osale tudengitest oli tuttav. Nimelt olid ülikooli Tallinna osakonna tudengid seda juhtumit enne eksamit toimunud konsultatsioonis lahendanud ning see oli neile õppeinfosüsteemi lisatud.  Ka mitmed Postimehe poole pöördunud Tartu üliõpilased ütlesid, et kaasuse lahendusskeem oli neile «lekkinud» ja nad olid sellega tuttavad.

Üliõpilased pöördusid osaks saanud ebaõigluse lahendamiseks dekanaati, kes tunnistas probleemi.

Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles, et osa eksamist mitte ei lekkinud tudengitele, vaid käiku oli läinud mullune kaasus. «Tegelikult oli ka selle aasta kaasus ette valmistatud, kuid tehnilise apsu tõttu läks eksamil käiku eelmise aasta kaasus, mida oli juba õppeprotsessis kasutatud ja osadel tudengitel lahendatud ühe erikursuse raames,» ütles Ginter.

Ta nentis, et nüüd ei ole selliste karistusõiguse eksamitulemustega ülikooli tõesti midagi peale hakata. «Üliõpilased olid ebaõiglases olukorras. Samas on kõige rohkem omavahel vaja võrrelda just selle aasta lõpetajaid. »

Ginteri sõnul arutati dekanaadis läbi, millised lahendusvariandid neil on. «Esimene ja kõige loogilisem olnuks lasta teha uus eksam, kuid jõudsime järeldusele, et sellega paneksime tudengid väga negatiivsesse olukorda. Nemad on juba saanud endale teadmise, et nende õppeprogramm on läbi, neil on ajad planeeritud, muud kohustused-sõidud planeeritud. Uue eksami tegemisega oleksime pannud nad väga raskesse seisu.»

Teine võimalus olnuks hinnata üliõpilasi vaid halduse ja tsiviilosa põhjal. «Leidsime, et sellega tekitame üliõpilastele suurema ohu saada tulemuseks mitterahuldav. Tõenäosus, et kolmest kaasusest kaks on kehvasti lahendatud, on palju väiksem, kui et kahest üks ebaõnnestub,» selgitas dekaan.

Nii valitigi variant anda kõigile 179 eksami sooritanule karistusõiguse osa lahenduse eest maksimaalsed ehk 30 punkti. Eksam loetakse sooritatuks 51 punkti saamisel.

«Seega on lõpetamiseks tarvis senise 51 punkti asemel saada ainult 21. Kas see on tase?» imestas  üks Postimehe poole pöördunud tudeng. «Kuidas toimub sel juhul õiglane magistrantuuri kandideerimise pingerea arvutamine nendele tudengitele, kes varasematel aastatel lõpetanud või järgnevatel aastatel, kui käesoleva aasta lõpetajad  alles siis kandideerivad,» imestas tudeng.  

Dekanaat mõtles lahenduse ka nende jaoks. «Eelmiste aastate tudengite suhtes tuleb rakendada sama meetodit: kui konkursinimekirja tegema hakkame, arvestame neile samuti karistusõiguse osa hinded maksimumi peale. Seega hakkavad kõik järjestused toetuma ainult tsiviili ja halduse tulemustele,» tõdes Ginter.

Probleem, et karistusõiguses muidu tugevamate tudengite eelised teiste ees kaovad, tõepoolest jääb, kuid Ginter tunnistas, et paremat lahendust välja mõelda ei suudetud.  «Uus eksam oleks lihtsalt pannud kõigile tudengitele täiendava koormuse, mida tudengid ise ka ei pidanud sobivaks,» lausus ta. «Oleme arutanud nii nendega, kes soodsamas olukorras, kui nendega, kes ebasoodsamas. Lõpplahendus oli selles ebamugavas situatsioonis ainuke.»

Tagasi üles