Värske uuringu järgi on 45 protsenti õpilastest riskilapsed, kellel on olulisi probleeme, mis on seotud kas õppimisega, põhjuseta puudumisega ning konfliktidega koolis või kodus.
Pea iga teine õpilane on riskilaps
29. juuni 2010, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006-2007 õppeaastal langes koolist välja 963 last, 2007-2008 oli väljalangejaid 624 ning eelmisel õppeaastal 423.
«See on väga hea positiivne nihe, kuid ka see viimane arv on tegelikult väga suur,» nentis sotsioloog Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja uuringufirma Saar Poll küsitluse tulemusi tutvustades.
Märtsis toimunud üle-eestilise uuringu «Koolikeskkond noorte ja lapsevanemate hinnangutes» eesmärk oli kaardistada riske ja karisid, mis tingivad koolist välja langemist.
«Probleem koolist väljalangemisega on väheedukate laste probleem,» sõnas Pettai. Uuringus küsitleti 1008 last vanuses 12-17 ja nende vanemaid. Valmisse sattunud lastest 55 protsenti olid tavaõpilased. 45 protsenti kuuluvad aga riskiõpilaste hulka, kellel on küsitluse andmeil olulisi probleeme, mis on seotud kas õppimisega, põhjuseta puudumisega, konfliktidega koolis või kodus.
«Arvasin, et lapsi, kes on rohkem või vähem hädas, võiks olla neljandik, kuid see, et neid on peaaegu iga teine - see on tõeliselt üllatav ja mõtlemapanev,» ütles Pettai.
Uuringus andis keskmiselt 90 protsenti õpilastest oma koolile positiivse hinnangu, mis Pettai hinnangul on väga hea tulemus. Hoiakud erinevad aga tavaõpilaste ja riskilaste osas. Väga rahul on riskiõpilastest iga viies, tavaõpilastest iga kolmas. Rahulolematud on oma kooliga 14 protsenti riskiõpilastest.
Koolitüdimus ja väsimus on paratamatud
Klassijuhatajat, kui väga olulist tugiisikut, usaldab 65 protsenti õpilastest, mis Pettai sõnutsi on samuti väga hea tulemus. «See peegeldab ka üldist turvatunnet koolis,» täpsustas ta. Vahe on aga taas riskiõpilaste ja tavaõpilaste vahel. Riskiõpilastest usaldab klassijuhatajat 55 protsenti, tavaõpilastest 74 protsenti.
Veel näitas uuring, et vaatamata kõrgele rahulolule kooliga on koolitüdimus ja väsimus üsnagi paratamatud nähtused õpilase elus. Koolitüdimust võib täheldada 28 protsendi õpilaste puhul, kes on seetõttu koolist puudunud. Tõsisemalt on koolist väsinud 14 protsenti õpilastest, kes koolitüdimuse tõttu on korduvalt puudunud. Need põhjused tulevad riskiõpilaste puhul ilmsiks sagedamini. Mitmeid kordi tüdimusest kooli minemata jätnud riskiõpilasi on neli korda rohkem. Koolitüdimus kasvab ka ühes vanusega, samuti on tüdinute seas rohkem poisse.
Põhjusel, et tundideks oli ette valmistamata, on koolist puudunud iga neljas õpilane. Riskiõpilastest on sel põhjusel koolist puudunud 37 protsenti, tavaõpilastest 11.
Allakäigutrepp algab 13-aastaselt
«Kui 12-aastaselt on igal neljandal lapsel õppimisega probleeme, siis 17-aastastel 41 protsendil ehk peaaegu igal teisel,» märkis Pettai. Palju põhjuseta puudumisi märgib oma probleemidena neli protsenti 12-aastastest. Viis aastat vanemate laste puhul on see näitaja juba 29 protsenti.
Rohkem teevad õpilastele muret kooli kui koduga seotud probleemid. Halb õppeedukus ja konfliktsed suhted õpetajatega juhivad probleemide pingerida tervikuna. Suurim probleem on riskilaste jaoks raskused õppimisega ja halvad hinded. 42 protsenti riskilastest ei saa õppimisega hakkama. Tähtsuselt teine probleem on konfliktid õpetajatega, mis kerkib esile pea iga kolmanda riskilapse puhul.
Kodus on suurmaks probleemiks iga neljanda riskilapse jaoks tülid emaga, iga seitsmes muretseb tülide pärast teiste pereliikmete või isaga. 20 protsenti riskilastest peab probleemiks vanemate omavahelisi konflikte.
Uuring näitab, et riskilapseks kasvamise tõenäosus on suurem neis peredes, kus vanemad on lahutatud. Neis peredes on riskilaste osakaal üle kahe korra suurem.
Riskiõpilastest elab iga kuues ebasõbralikus ja närvilises koduses keskkonnas ja vaid igal viiendal on väga sõbralik ja heatahtlik õhkkond kodus.