Eesti Teaduste Akadeemia juhatus soovitab valitsusel peatada Nabala looduskaitseala loomine praegu taotletud piirides ja seada eesmärgiks saavutada kompromiss maardla kasutamise ja reaalselt kaitset vajavate loodusobjektide vahel.
Teaduste akadeemia soovitab peatada Nabala looduskaitseala loomise
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. juuni 2014, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduste akadeemia juhatus viitas oma soovituses maaülikooli professori Kalev Sepa ekspertiisile Nabala looduskaitseala moodustamise kohta. Sepp märkis oma ekspertiisis, et kaitstav ala võiks olla märgatavalt väiksem kui praegu arutluse all olev.
Vajadusel tuleks teha täiendav teaduspõhine ekspertiis, mille korraldamise võiks teha ülesandeks Eesti Teaduste Akadeemiale, seisab akadeemia juhatuse otsuses, millele on alla kirjutanud akadeemia president Richard Villems ja peasekretär Leo Mõtus.
Akadeemia rõhutas, et maavaradega kasutamisega seotud arendustööde suunamisel ja konfliktide lahendamisel tuleb taotleda tasakaalustatud kompromissi maardlate kasutamise sotsiaalmajanduslike aspektide ja reaalset kaitset vajavate loodusobjektide vahel.
Teaduste akadeemia juhatus tõdes, et seoses teedeehituse ja Rail Balticu projektiga on vajadus ehituslubjakivi kasutamiseks lähitulevikus väga oluliselt kasvamas ning selle vajaduse katteks on taotletud Nabala maardlas kaevandamisluba neljal mäeeraldisel. Keskkonnaministeerium on taotluste menetlemise peatanud ja selle vaidlustamist ei võtnud riigikohus menetlusse.
Keskkonnaministri algatatud Nabala looduskaitseala loomine territooriumil, mis hõlmab kõik neli taotletavat mäeeraldist ja ühe Rail Balticu trassivariandi, ähvardab tühistada võimaluse kasutada 52 miljonit kuupmeetrit ehituslubjakivi.
Nabala looduskaitseala loomise algatus tugineb Kalev Sepa ekspertiisil. Teaduste akadeemia märkis, et Sepa töös ei ole hinnatud Nabala maardla lubjakivivarude väärtust ja ratsionaalse kasutamise võimalusi. Ekspertiis ei ole piisavalt kaalutlev ka eluslooduse objektide ja karstinähtuste tegeliku kaitsevajaduse hindamisel. Kahetsusväärselt puudub ekspertiisis tehtavate ostsuste sotsiaalne ja majanduslik hinnang, tõdes akadeemia.
«Ulatusliku looduskaitseala moodustamise ideed toetab MTÜ Tuhala Looduskeskuse algatatud aktiivne kaevandamisvastane kampaania. Samas märgime, et teaduspõhine hüdrogeoloogiline ekspertiis välistab Nabala maardla lubjakivi kaevandamise ohu niinimetatud Tuhala nõiakaevule,» märkis teaduste akadeemia.
Teaduste akadeemia hinnangul võib kompromissi saavutamiseks maavarade kasutamise ja looduskaitse vahel tunnustada Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogi Rein Perensi ja Tallinna tehnikaülikooli mäeinseneri Enno Reinsalu ekspertarvamust Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtmise võimalikkusest kavandatava looduskaitseala naabruses.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive ning valitsus otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala. Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta. Trass on vaja välja valida sügisel.