Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
/nginx/o/2014/06/05/3091760t1h2f1f.jpg)
«Laibad pundusid palava ilma tõttu üles. Üks 4. diviisi meeskondi selgitas, et «surnukeha gaasist tühjendamiseks» tuli see kõhuli keerata ja põlvega seljale vajutada. «Kõht muutub nii kiiresti kõvaks,» märkis ta. Teine täheldas, et «inimsurnute iiveldamaajav lehk» oli kokkadele raske taluda – neid rakendati laipade kokku korjamisel, mille järel tuli neil minna tagasi süüa tegema. Kõige võikam ülesanne oli tõenäoliselt tankimeeskonna identifitseerimatute jäänuste eemaldamine tühjaks põlenud tankitornist. «Nii võigas kui see ka ei tundu, aga välinõude kruus ja lusikas olid selle töö vahenditeks.»»
Nii kirjeldab Briti ajaloolane Antony Beevor oma raamatus «D-päev. Normandia lahing» 70 aasta eest toimunud sündmusi, kui liitlased olid 1944. aasta 6. juunil Prantsusmaa loodeosas Normandias maabudes avanud Euroopas teise rinde. Koodnime all «Operatsioon Overlord» tuntud dessant on jäänud tänaseni ajaloo suurimaks. Selle D-päeva nime all ajalukku läinud esimesel päeval saabus merelt ja õhust Normandia rannikule üle 150 000 Ühendriikide, Briti, Kanada ja teiste liitlaste sõduri. Operatsiooni lõpuks viibis neid Prantsusmaa pinnal juba enam kui kolm miljonit.