Peremajad ei ole muutnud lastekodusid kodudeks

Tallinna lastekodu Maarjamäe keskus oli esimene, kus valmisid peremajad. Peaaegu algusest peale on seal pereemana töötanud Marika Kuldmaa (vasakul). Foto: Tairo Lutter

Asenduskodudele ehitatud kümned peremajad ei ole toonud vanemliku hooleta laste ellu sisulist muutust, mida optimistid peremajasid kavandades lootsid.

Kaheteist aasta jooksul on Eesti euroraha toel ehitanud 36 peremaja üheksale asenduskodule, kus on kohti 288 lapsele. Selleks on kulunud 16 miljonit eurot. Sel ja tuleval aastal valmib veel seitse peremaja kolmes asenduskodus. «Muutunud on keskkond, kuid mitte töö sisu,» tunnistas neljandat aastat töötava Pärnu lasteküla juhataja Ülle Männiste.

«Töötame samuti nagu varem ja meil pole 24-tunnist süsteemi, vaid meil on ikka päeva- ja öökasvatajad,» kirjeldas Männiste. Kui neli aastat tagasi Pärnus uusi maju ehitati ja suurest lastekoduhoonest peremajadesse kolimiseks valmistuti, arutasid lastekodu juhid kasvatajatega, kes oleks valmis olema tööl järjest mitmeid päevi, lausa nädalaid.