Millised on tuntud eestlaste lemmikhobid?
Vaata galeriid!

Siiri Oviir

FOTO: Tairo Lutter

Tegusatel inimestel, kel töötunde kiirel ajal nädalas 24 x 7, aitavad hobid vabal ajal lõõgastuda ja akusid laadida. Eriti rahul on need, kel õnnestunud oma huvialaga nakatada kodakondseid ja sõpru, sest jagatud rõõm on ju palju suurem. Seitse tuntud eestlast räägivad oma lemmikhobist.

Suveniirlusikate kogumine

Poliitik Siiri Oviir

Esimese lusika oma kogusse ostsin 1986. aastal Soomes, esimesel reisil piiri taha. Nüüd on mul umbes 250 suveniirlusikat.

Paljud lusikad on huvitavalt kujundatud, mõned osutavad riigile-linnale iseloomulike kujunduselementide kaudu, ilma et peaks lusika varrelt kohanime lugema. Väga armas on meie oma Eesti riigi lusikas originaalis viiesendise mündiga. Nimelt kadus selles vääringus münt käibelt ammu enne, kui kroon eurole koha loovutas.

Eesti kohtadega seotud lusikatest on vast kõige kaunim Haapsalu oma lossivaremete pildiga. Armsad on kõik Hollandi lusikad, neid on mul ligi kümmekond – ühel puukingad, teisel tulbid, kolmandal tuulikud jne. Kõik, mis iseloomustab seda maad, on vahvalt esile toodud. Eksootilisematest maadest rääkides on vahva lusikas Tansaaniast – soliidselt kujundatud, ilma ebavajalike vidinateta. See meeldib mulle kindlasti ka põhjusel, et meie perekonnal on Tansaaniaga emotsionaalne side.

Armsaid lusikaid on veelgi, kirjeldused läheksid pikale, aga siiski tahan ära märkida Suurbritannia kuninglikke lusikaid või siis neid, mis annavad edasi Pariisi hõngu. Tegelikult on nad kõik armsad, sest kannavad endas sooje mälestusi.

Korvpallimeeskonna treenimine

Postimehe ajakirjanik Peep Pahv

Kui mu poeg hakkas käima korvpallitrennis, vaatasin alguses asja kõrvalt, kuid kogu elu palli mänginud inimesena hakkasid liikuma mõtted, kuidas ise ühte või teist asja teeksin. Nii sai minust väikese Keila korvpallikooli treeneri abiline ja pärast koolituste läbimist ja eksamite sooritamist juba päris oma poiste rühma treener.

Kui tahta teha treeneritööd hästi, kisub see sind jäägitult endasse, sest pidevalt on vaja mõtelda, kuidas poisse edasi arendada, uurida eri treeningmetoodikaid ning otsida huvitavat ja arendavat harjutusvara. Kui teha seda kõike põhitöö kõrvalt, kipub 24 tunnist ööpäevas väheks jääma, ja kui lisada veel mängudele kuluvad nädalavahetused, jääb ilmselgelt väheks ka seitsmest päevast nädalas. Aga pole hullu, sest treeneritööst on saanud elustiil ja kirg, mis paneb hinge heleda leegiga põlema.

Tegelikult pole ereda leegi hoidmine raske. Piisab sellest, kui näed poiste arengut ja tajud, et sa ei tegutse enda pärast, vaid kõik korvpalliga seonduv läheb korda ka poistele. Ja kui hooaja lõpetamisel tulevad mõned mängijahakatised juurde ja tänavad põneva hooaja eest, on selge, et poolel teel peatumine pole enam mõeldav.

Aiandus ja korilus

Näitleja Viire Valdma

Meil on Tartus väike aiamaa, kus praegu on tähtsaim töö rohimine. Kui lapsena tundus aiatöö ja rohimine lausa karistus, siis nüüd kiirustan kohe pärast hommikukohvi aeda. Varakevadel aknalaual ette kasvatatud fenkoli- ja suvikõrvitsataimed on peenras hästi juurdunud. Põhilistele maitsetaimedele lisaks kasvab hästi koriander, samuti rukola. Muidugi on lihtsam osta turult taimi ja ka valmis saaki, aga mulle meeldib see nikerdamine, tore on jälgida protsessi, pealegi on värskel salatil, mis toodud oma aiamaalt, hoopis teine maitse.

Küüslauk on mu toidulaual oluline ja sel aastal tuleb saak suurepärane.

Rannas peesitamise on jäänud tänu põllutöödele tagaplaanile. Olen juba teinud rabarberimahla, millest sel aastal on saanud lausa meie pere lemmik.

Muidugi ootan seeneaega, sest metsas käimine on vahva. Mul on oma seenekohti kõikjal Eestis. Värska kant oma iluga lausa meelitab metsa. Kaugematest paikades saan pisut luureinfot, sest seenelkäik on ju toredam, kui tead, et tühja korviga koju tagasi ei sõida. Näis, kas sel aastal jõuan ka Rõuge kanti metsmaasikale ja Endla rabasse murakale.

Toiduvalmistamise kunst

Dirigent Anu Tali

Mulle meeldib igasugune toiduainetega tegelemine: need lõhnad, värvid, tekstuurid. Olen vanaemalt pärinud maitsva toidu tegemise kunsti ande. Oskan lihtsatest vahenditest ja kiiresti süüa teha. Pole mingi küsimus valmistada paari tunniga kolmekäiguline õhtusöök – supp, praad, magustoit. Ma pole eriti peps, aga kala ja liha, millest süüa teen, peab olema väga värske.

Tõsisem söögitegemine algas Rootsis, kui pidin 17-aastasena vahetusõpilasena laulmiskursusteks ja muusikaõppeks raha teenima. Siis töötasin ka filmilaagris kokana. Pidin leiba küpsetama ning hommiku- ja lõunasöögi tegema, õhtusöögi valmistasid juba profid. Kõigepealt sain selgeks kiiresti tehtavad karaskid ja küpsetised. Teise asjana õppisin ära salatikastme valmistamise. Nende kahe oskuse najal ajan seni läbi. Kõige olulisem on, et oleks õiged segud!

Mul käib menüü hooajati. Praegu teen rohkem kalatoite, vahepeal meeldis lammas ja pikka aega part. Kui mu põhitöös on vaja tulemust pikalt oodata, siis toitu valmistades saab näha lõpptulemust ja nautida edu üsna kohe, ja seda ka jagada. See on väga hea tunne.

Kui Põhjamaade orkester tuleb Tallinna ja kontsertmeistrid mul külas käivad, siis teen külmlaua. Ma olen selle aja inimene, kui külmlaud oli igal peol kohustuslik: liha- ja kalalõigud, heeringas ja värske kartul.

Sama tähtis kui maitsev toit, on selle serveerimine. Mul on alati olnud ilusad nõud, taldrikud, klaasid ja salvrätikud.

Kalapüük

Teleprodutsent Raivo Suviste

Sel hetkel, kui istun paati, lülitan ennast maistest asjadest välja ega mõtle tööle. Ma naudin loodust ja ootust … ehk näkkab, sest omapüütud kala maitseb kõige paremini. Suitsuahven, praetud koha ja haug – midagi paremat ei oska tahtagi!

Tõsisemalt hakkasin kalastama umbes kümme aastat tagasi, kui sõber Viljar Meister, kes on ka Eesti meister spinningupüügis ja kirglik harrastuskalamees, mind Kurkse lahele kaasa kutsus. Too püük jäi meelde seepärast, et kõik kogenud kalamehed jäid noosita, mul õnnestus üks väike ahven püüda.

Olen käinud kalal Kuubas ja Keenias (kus püüdsin 20-kilose tuunikala), vaadanud kalameeste maailmameistrivõistlusi Austraalias ja esindanud Eestit samal jõukatsumisel Lõuna-Koreas, visanud spinningut Portugalis ja polaarjoone taga, aga kõige mõnusamad on retked Eesti lahtedel ning Võrtsjärvel ja Peipsil. Sõidame sõpruskonnaga igal aastal septembris Ahvenamaale või Turu saarestikku, kus mehed käivad kalal ja naised seenel.

Parim puhkus!

Kunsti kogumine

Kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi

Soetasin esimese kunstiteose 2003. aastal. See oli Kaido Ole õlimaal. Kümme aastat on muutnud selle meie kodu esteetiliseks nurgakiviks. Kui pilt ära võtta, jääb järele suurem auk kui 2 x 2 meetrit, mis on maali füüsilised mõõtmed.

Esimesed ostud tegin pigem juhuslikult, lähtudes kiirest subjektiivsest reaktsioonist. Ruttu sai selgeks, et mind kõnetab eelkõige kaasaegne, võiks öelda, et isegi noorema põlvkonna kunst. Õige pea tekkis mul kunstnike seas uusi tutvusi, millest mõnigi on ajale kenasti vastu pidanud. Elades kaasaegsete kunstnikega samal ajal ja samas kohas, pidin nii mõnigi kord üllatuma, kui erinevalt on võimalik sedasama elu näha, tajuda ja defineerida. Pärast kahtkümmet aastat ettevõtluspõllu kündmist oli see rikastav kogemus.

Ma ei ole intensiivne koguja. Kogun vaikselt ja lähtun endiselt sisetundest. Kogust, mis on tänaseks paisunud sadakonna teoseni, annan meeleldi töid välja hoiule. Eriti ühiskondlikesse ruumidesse.

Golf

Poliitik Erki Nool

Ma arvan, et golfist võib jääda sõltuvusse nagu hasartmängudest. Üks löök tuleb välja, teine ei tule, kolmas jälle tuleb…

Esimest korda sattusin golfiväljakule 1995. aastal, ühele üritusele. Aktiivsemalt hakkasin alaga tegelema 2005. aastal pärast sportlaskarjääri lõppu, ja siis olin paar aastat aktiivne mängija, ütleksin isegi, et treenija.

Läksin igal hommikul kell 7 väljakule, üksi mängides valisin sellise tempo, et läbisin 9 rada tunni ja kahekümne minutiga, kell 9 olin linnas tagasi. Kui minna kell 11 kahekesi-kolmekesi ja teha veel 18 rada, siis alla nelja-viit tundi hakkama ei saa.

Golfi kohta levib mitu vääraarvamust. Esiteks, et see on eakate mäng – aga mida varem golf selgeks õpitakse, seda paremini mängitakse terve elu. Teiseks, et golf on väga kallis. Eestis on golf on oluliselt odavam kui tennis. Golfis on selline reegel, et väljaku aastamaksu tasunud võivad mängida seal nii palju kui hing ihkab.

Tagasi üles
Back