Narva lähistel Riigikülas taasavati pidulikult Vabadussõja ausammas, kuid 12-meetrine vabadusristiga monument tekitab mitte-eestlastes vastakaid tundeid.
Riigiküla Vabadussõja ausamba rist tekitab mitte-eestlastes vastakaid tundeid
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
7. juuni 2014, 23:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestussamba taastamisega hakkas tegelema paar aastat tagasi Sinimägede muuseumi sõprade klubi ning selle taastamisele kulus umbes 100 000 eurot, millest poole annetas kaitseministeerium ja pool koguti rahvaalgatuse korras, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu raadiouudiseid.
Selle tipus olev vabadusrist on aga juba tekitanud närvilisi küsimusi kohalike mitte-eestlaste seas.
«Meie inimesed peavad juba risti kujutist kahtlaseks. Kui nad aga näevad risti keskel mõõgaga kätt, siis seostatakse seda Teise maailmasõjaga ja 20. diviisi ehk SS-lastega,» rääkis ajalehe Narvskaja Gazeta peatoimetaja Sergei Stepanov, kes lisas, et Narva elanikele peaks rohkem rääkima Vabadussõjast ja sellest, et eestlaste kõrval võitlesid paljude rahvuste esindajad, sealhulgas ka venelased.