Merendusreformid on takerdunud

Illustratsioon: Allikas: majandusministeerium

Eesti lipu all sõitis 1993. aastal ligi 70 kaubalaeva. Alates aprillist ei sõida enam ühtegi. Merendusnõukoda koos majandusministeeriumiga töötas reformide nimel aastaid. 94-leheküljeline alusdokument ja selle rakenduskava on valmis. Piduriks muudatuste elluviimisel peetakse Reformierakonna maksupoliitikat.

Läti ja Leedu märkasid laevade massilist registrist lahkumist juba 2000. aastate algul. Lõunanaaber haaras härjal sarvist 2001. aastal, kehtestades kaubalaevadele konkurentsivõimelised tingimused. Leedu tegi sama 2004. aastal.

Eestis on viis- kuni kuuskümmend laevaomanikku, kuid need alused sõidavad teiste riikide registris. Miks? Sest Eesti registri all sõitmine oleks äriline enesetapp, rääkis mitme laeva haldaja Allan Noor. Eesti laevaregister on teiste Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimetu ning tekitaks laevaomanikele põhjendamatult palju juriidilisi probleeme.