Juhtkiri: paari aasta perspektiiv pole piisav

Valitsuskoalitsiooni esimeseks tüliõunaks saanud töövõimereformi ei tohiks teha kiirustades. Keskenduda tuleks ka neile tingimustele, mis tegelikkuses ja praktiliselt puudega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja töölkäimist võimaldama hakkaksid. Ei tohi unustada, et Eesti eri paigus on töölkäimiseks vajalikud tingimused – ühistransport, tööpakkujate hulk, omavalitsuste tahe ja võimekus – väga erineval tasemel. Kui selliseid väikseid, kuid eluliselt olulisi detaile silmas ei peeta, ei saa ka reformist soovitud kasu olla.

Praegu vaidleb valitsuskoalitsioon reformi alustamise aja üle. Reformierakond näeks hea meelega, et reform läheks käima juba tuleva aasta 1. juulist, sotsiaaldemokraadid eelistaksid hoo maha võtta ja reformiga vähemalt pool aastat kauem oodata.

Töövõimereformi peamise eesmärgina nähakse seda, et kui praegu töötab ligi 100 000st osalise töövõimega inimesest vaid kolmandik, jõuaks reformi esimeste aastate jooksul tööturule veel kuni 15 000 osalise töövõimega inimest. See on hea ja õige idee. Kuid selle teostumiseks üksnes paberile pandud visioonist ei piisa. Osalise töövõimega inimeste jaoks kaasneb sellega hulk probleeme. Kui neile lahendust enne reformi jõustumist ette ei nähta, ei ole ka reformist palju kasu.