«Esimene vasikas läks aia taha!» kilkasid mullu sügisel ajalehtede pealkirjad. Seda küll mitte rõõmust teadlaste aastaid kestnud katsete tulemusel sündinud ja üle kolme kuu elanud transgeense kloonvasika Juuni surma tõttu, pigem haruldasest võimalusest kõige otsesemas tähenduses kasutada rahvapärast kõnekäändu esimesest vasikast, kes võib ebaõnnestuda.
Muide, Juuni oli maailmas teine kasvuhormooni geeniga vasikas. Seoses Juuniga ilmus pea kõigisse ajakirjandusväljaannetesse Eesti Maaülikooli professori Ülle Jaakma nimi, kes koos Tartu Ülikooli professori Sulev Kõksiga vastavat teadussuunda juhtis. Saime lugeda kirjeldusi tavainimesele käsitamatutestki protsessidest ja tehnoloogiatest, liiga vähe aga kõige selle juures olevast naisest.