Tallinn soovib muuta oma noortekeskuste juhtimist: lõpetatakse pealinna noorsootöö keskuse tegevus ja iga noortekeskus hakkab kuuluma oma linnaosa valitsuse alla. Kas need muudatused on aga korralikult ette valmistatud ja noortekeskuste töötajad piisavalt kaasatud?
Tellijale
Heidi Paabort: eelistagem inimesi, mitte paberit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikkuses on räägitud kartusest, et ümberkorraldus toob kaasa noortekeskuste muutumise poliitiliselt manipuleeritavateks. Noortekeskuse avatud töö toimimispõhimõte ütleb selgelt: «Avatud noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise viis, seadmata eeltingimusi nende tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele.» Seega, noortekeskused on apoliitilised. 116 noortekeskust, sh Tallinna noortekeskused, on seda kinnitanud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kaudu. Tuleb väga tõsiselt suhtuda igasse signaali, mis annab vastupidise info. Eesti ANK taunib kindlasti ühemõtteliselt noortekeskuste muutumist poliitilise võitluse vahendiks.