Toidu kütusepaaki kallamise maania peab lõppema

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õlirikaste viljadega jatropat pakuti mitmel pool ka väiketalunikele kasvatamiseks, ent selgus, et taim vajab arvatust enam hoolt.
Õlirikaste viljadega jatropat pakuti mitmel pool ka väiketalunikele kasvatamiseks, ent selgus, et taim vajab arvatust enam hoolt. Foto: World Agroforestry Centre

Biokütuseid kiideti kümmekond aastat tagasi kui keskkonnasõbralikku võimalust fossiilkütustest pääsemiseks, need pidid aitama võidelda kliimamuutustega ja suurendama energiasõltumatust. Tooraineks on ju taimed, taimed aga seovad süsihappegaasi, järelikult tasakaalustab tooraine ise ära kasvuhoonegaasid, mis hiljem kütust põletades õhku paisatakse. Tegelik tootmine muidugi nii ilus ja lihtne ei ole.

Tansaanias tähendas biokütustele orienteerumine hulga uute välisinvestorite sissevoolu, kes tegelesid seni suures mahus tundmatu valdkonnaga.

Näiteks saabus Tansaaniasse 2009. aastal väga ambitsioonikalt Briti biokütuste tootja Sun Biofuels, kes omandas 8200 hektari suuruse maa-ala Kisarawe piirkonnas, puudutades sedasi 11 küla elu. Kohalikud aga polnud toimuma hakkavast kuigi informeeritud ning paljud neist lootsid töökohtadele ja muudele hüvedele – firma lubas hakata ehitama teedevõrku, koole ja haiglaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles