Eesti Panga praegune president Ardo Hansson tunnustab riigikontrolli väga mahuka ja komplitseeritud VEB Fondi auditi läbiviimise eest. Eesti Pank nõustub üldjoontes auditi tulemustega, samas nenditakse, et mõne fakti tõlgendus võib olla erinev.
Hansson: tollane olukord ei õigusta valeandmete väljastamist Eesti Pangast
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
13. juuni 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardo Hansson kommenteeris riigikontrolli VEB Fondi auditit ning kinnitas, et auditi aruandes on välja toodud olulist täiendavat dokumentaalset materjali, mis Eesti Pangale jäi sarnasel teemal tehtud auditi raames kättesaamatuks.
«Tänu riigikontrolli auditi laiemale haardele laienesid Eesti avalikkuse ja ametkondade teadmised tolle perioodi sündmuste kohta Eesti pangandusmaastikul. Sarnaselt Eesti Panga auditiga jäävad paraku mitmed olulised küsimused ka peale riigikontrolli auditi avalikustamist vastuseta,» nendib Hansson ametlikus kommentaaris VEB Fondi auditile.
Riigikontrolli auditi tulemustega üldjoontes nõustutakse, samas nenditakse, et mõne fakti tõlgendus võib olla erinev.
«Riigikontroll märgib oma aruandes tabavalt, et 1990. aastate alguses oli Eesti vabariik väga erinev võrreldes praegusega. Seetõttu pole hetkel kehtivad standardid ja head tavad kohased tolleaegsete otsuste ja protsesside hindamisel. Eesti majandus oli alles jalgu alla saamas, riigi haldussuutlikkus oli madal ja johtuvalt olid riigi rahalised võimalused äärmiselt piiratud. 1992. aastal oli Eesti Pank uus ja alles väike asutus, mille põhirõhk oli rahareformi ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning uue turumajandusliku finantssüsteemi alustalade loomisel,» kirjutab Hansson kommentaaris.
Eesti raha- ja pangandussüsteem oli tollal ehitusjärgus, teadmisi ja kogemusi kriiside ettenägemiseks vähe ning institutsionaalne raamistik ja haldussuutlikkus kriiside haldamiseks puudulik, toob ta välja.
Sealhulgas puudus hoiustajate kaitse mehhanism ja puhvreid selleks polnud kogutud.
«Auditi aruandes on tollane olukord ja nõrkused kenasti välja toodud. Samas oleks aruandes mõne järelduse juures võinud seda ehk tugevamalt arvesse võtta, sest 1990. aastate esimese poole panganduskriiside puhul oli olukord äärmiselt kriitiline ning kogu eelnevalt kirjeldatud olukorra tõttu polnud häid valikuid pangandussüsteemi elujõu hoidmisel, mis oli Eesti majandusarengu jaoks hädavajalik,» leiab Eesti Panga president.
Kokkuvõtvalt olid 20 aasta eest kompromissikohad paratamatult oluliselt valusamad, kui need on tänapäeval, mil kaitsemehhanismid ja regulatsioonid Eesti panganduses on maailmatasemel, lisab ta.
«Samas pole eelnenud kokkuvõtte olukorrast kuidagi õigustuseks sellele, et Eesti Pank väljastas 1995. aastal nn 32 miljoni dollari kirjaga valeandmeid. Mul on hea meel, et sellises komplitseeritud juhtumis on sarnastele kriitilistele järeldustele jõudnud nii keskpank ise kui ka riigikontroll riigi kõrgeima auditiasutusena,» kinnitab Eesti Panga praegune president Ardo Hansson.
Riigikontroll leidis oma eile avalikustatud VEB Fondi auditis, et riigikogu 1993. aasta otsust moodustada Riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt, sest Eesti Panga ja tema hallata antud VEB-fondi tegevuses esines märkimisväärseid puudusi nii fondi moodustamisel, nõueteregistri pidamisel kui ka fondi juhtimise korraldamisel. Fondil ei õnnestunud täita riigikogu pandud peaülesannet leida lahendused külmutatud raha kättesaamiseks, kuigi riiklikul tasandil selle nimel tööd tehti. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB-fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud.
Tegemist on kolmanda riigikontrolli VEB Fondiga seotud auditiga, millest eelmised tehti 1996. ja 1997. aastal.