Linnavolinik Riina Solman (IRL) küsib, miks Tallinna linnapea Edgar Savisaar on eestikeelsetele valijatele selja pööranud ja käitub linna rahakotiga nii, nagu see oleks tema isiklik.
Solman: miks linnapea keerab eestikeelsetele valijatele selja?
/nginx/o/2017/11/07/7290591t1h389e.jpg)
13. juuni 2014, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea rääkis puldist südamlikult sellest, kuidas linn aitab puuetega inimesi ja mida kõike nende heaks teeb. Minu küsimusele, miks ta ei maksa väikestele erakoolidele välja seadusega ettenähtud tegevustoetusi, kui nende hulgas on ka raske puudega laste koole, kas neid siis linn ei taha aidata, ei saanud mõistlikku vastust.
«Need ettepanekud ei vasta seadusele ja kui need on põhiseadusega vastuolus, siis neid ei toetata. Me peame oma õiguste eest seisma,» vastas linnapea.
Ometi on kõigil koolidel lisaks vastavale haridusseadustiku seadusesättele lausa kohtuotsused linnalt tegevustoetuse väljamaksmiseks, lisaks trahviotsused linnale otsuste mittetäitmise eest.
Võib aru saada linnapea soovist pidevas valimissituatsioonis riigile vastanduda. Kuid sellisel juhul oleks eetiline maksta laste rahad välja ja alles siis jätkata nahaalset maksumaksja raha kasutamist võitluses lapsevanemate ja vabariigi seadustega. Seda enam, et abilinnapea on kohati püüdnud väikeste erakoolide arveid tasuda.
Äärmiselt kahju, et riigiga kaklemiseks ei astu linnapea ise areenile, vaid saadab oma abilinnapea ja nüüd ka volikogu esimehe seda kurbmängu jätkama. Keskerakondlastest volikogu liikmed muidugi ka. Kõik teised fraktsioonid hääletasid eelnõu vastu.
Ma ei oska linnapea käitumist kommenteerida muud moodi, kui et ta on oma eestlastest valijatele täielikult selja keeranud: rahakraan, mida ta hoiab, kust väikestele erakoolidele maksatavad summad oleksid massiivse, miljonitesse küündiva erakonnareklaami ja propagandarahade kõrval tilk meres.
Lisaks eesti-ja venekeelsete propagandakuludele on ta rahakraani joana suunanud Lasnamäele ja lasnamäelastele, kus elab suur osa tema venekeelseid valijaid. Meenutagem hiljutist munitsipaalpoe avamist (olukorras, kus Põhja-Tallinn on hetkel kõige vaesem linnaosa), soovi harrastada Toidupanga tegevust Lasnamäe munitsipaalpoes, Lasnamäe kirikut, jäähalli, kus ta on ainuisikuliselt tanki pannud, vabandust määranud noorukese ja poliitikas veel kogenematu Jelena Glebova.
Võrdluseks: linna võlg väikese, erivajadustega laste Hilariuse kooli ees oli mõni kuu tagasi 5000-6000 eurot.
Lisaeelarvega leiti võimalus anda raha juurde:
- avalikele suhetele (sellest lõviosa saab Pealinn/Stolitsa), eelarvet suurendatakse 155 000 eurot
- Tallinna Televisioon saab juurde 200 000 eurot (sel aastal kokku 3 380 000 eurot)
- munitsipaalpoodi investeeriti 98 000 ja ülalpidamiseks 215 000 eurot
- jäähalli ehitusse 27 miljonit eurot
jne
Liidame siia veel enne möödunud kohalikke valimisi jäähalli avamise auks tehtud ja tänaseks sulanud liuvälja maksumuse, «Tallinn liigub» ja «Tallinn aitab» kampaaniate kulud. Laste kohtlemine vajaks senisest suuremat tähelepanu, aga linnapea käitub linna rahakotiga nii, nagu seal oleks tema isiklik raha.