Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2014/06/13/3112867t1h52dd.jpg)
Eksperimenteeriva ekstsentriku Jack White’i teine sooloalbum on kõike muud kui keskpärane üle kompresseeritud ja üle mängitud kitarririffide paraad. Kohati näibki, et plaadi saundile on pööratud rohkem tähelepanu kui meloodiale ja rütmidele. Analoogtehnika suure austaja ja kollektsionäärina tuntud White salvestas selle oma klassikalise 8-realise stuudiomagnetofoniga, kuna sellise salvestuse kõla meeldib talle digividinatest rohkem. Lihtne.