Uue metoodika põhjal valminud mahukas katseuuring kaardistas kümne tegevusala võtmeametid ja nende tõenäolise vajaduse viie-kuue aasta pärast. Välja tulid üksikud ametid, mille vajadus kaob, aga palju saadi kasulikku infot selle kohta, mis valdkonda on lisajõudu vaja ning millised oskused peaksid neil töötajatel olema.
«Uuringu tulemuste põhjal on tähelepanuväärne, et mitmetel tegevusaladel on suur hulk olemasolevaid töötajaid jõudmas pensioniikka, kuid koolipingist tööturule sisenevaid noori napib. Näiteks mikrobioloog/keemik toiduainetööstuses või loomakasvataja põllumajanduses. See tähendab, et lähiaastatel on paljud ettevõtted silmitsi raske olukorraga,» märkis uuringu tellinud riigikantselei strateegiabüroo nõunik, rakkerühma töö juht Tiia Randma.
«Prognoosis tuleb välja ka selgeid signaale tulevikuametitest. Näiteks käibejuht või revenue manager hotellides või robottehniliste süsteemide operaator masina- ja metallitööstuses,» lausus Randma.
Näiteks taime- ja loomakasvatuses on varasema spetsialiseerumise asemel ametid muutumas universaalsemaks: pole enam kartuli-, seemnekasvatuse jne agronoom/farmijuht, vaid üks ja sama inimene teeb kõik vajalikud tööd ära. Teisalt on tekkimas biokultuuri kasvataja amet, sest kasvab bioenergia kasutus.
Taastuvenergia kasutuse levik kasvatab spetsiifiliste oskutsega tööjõu vajadust ka ehituses, samuti energiavarustuses. Seal suureneb vajadus taastuvenergiaseadmete paigaldajate järele, sest uue ja kasvava valdkonna spetsialistidel on praegu erialastest teadmistest oluliselt puudu.
Energiavarustuses on juba praegu puudus keevitajatest ja leeklõikajatest, kuna inimesed ei asu õpitud erialal tööle, praegustest aga paljud lähevad välismaale tööle või lahkuvad lihtsalt erialaselt töölt, sest ei suuda kvalifikatsiooni hoida.
«On ka valdkondi, kus õppurite arvu vaadates peaks tööturu vajadus kenasti kaetud olema, kuid noored ei lähe õpitud erialale tööle. Sellised erialad on näiteks aiandus ja maastikuehitus, suurlooma loomaarstid ja õmblejad,» nentis Randma.
Sama toodi esile toiduainetööstuses, kus põhjuseks peetakse raskeid töötingimusi. Samas on seal kasvav tööjõu vajadus, sest praegune töötajaskond on vananenud.
Puuduvad oskused
Uuring tõi ka välja, milliseid oskusi praegustel töötajatel või ka koolipingist tulnud inimestel napib. Uuringu üks autoritest, Eesti rakendusuuringute keskuse Centar uurija Janno Järve rääkis, et palju toodi esile üldiste kompetentside puudust. «Väga palju mainiti, et on puudu praktilistest oskustest, aga sageli ei täpsustatud, millistest. Seetõttu on selle infoga paraku vähe teha, teiste uuringutega peaks tulevikus saama sinna rohkem detailsust sisse,» nentis Järve.
Väga paljud ametid nõuavad üha rohkem ka suuremaid infotehnoloogilisi oskusi, mis praegusel vanemal põlvkonnal puuduvad. Näiteks toodi seda välja mitmetes ametites veonduses, toiduainetööstuses, ehituses, hariduses jm. «Juba ammu peab isegi masina- ja metallitööstuseski juhtimispingi taga töötavad inimestel peab olema väga hea arusaam sellest, kuidas masin töötab,» märkis Järve.
Randma lisas, et kui üldjuhul näevad ettevõtjad töötajate kompetentside puhul probleeme eelkõige üldistes kompetentsides nagu probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus, koostööoskus, siis näiteks raudteetranspordi valdkond eristub puuduliku eesti keele oskuse poolest. Sageli tuuakse esile ka koolilõpetajate vähest praktikat.
Selgusid ka üksikud hääbuvad ametid, näiteks raudteel pöörmeseadja, kelle töö tehakse üha enam ära automaatika ja distantsjuhtimise abil.
Uus metoodika
Uuringu tellis riigikantselei uute kutsestandardite kokkupanemiseks Kutsekojale, mis sai valitsuse otsusega enda ülesandeks tööturu seire ja oskuste prognoosi. Katseliselt püüti valitud tegevusaladel kirja panna reaalsed võtmeametid – kuna praegused ametialade klassifikaatorid on liiga üldised ega anna täpset infot – ning samas kohe ka hinnata, kellest on tekkimas puudus ning keda on võib-olla hoopis üle.
Uus metoodika seisneb selles, et esmakordselt koondati kokku statistikaameti tööjõu uuringute, 2011. aasta rahvaloenduse, töötukassa ja hariduse infosüsteemi andmed ning sellele statistikale tuginedes andsid iga valdkonna asjatundjad tööjõuvajaduse kohta oma hinnanguid ja tõlgendusi.
«Kuna me alles piloteerisime seda uut metoodikat, ei rakendanud me seda kogu majandusele, vaid võtsime vaatluse alla vaid teatud sektorid,» rääkis Janno Järve. Sektorid valiti võimalikult erinevad: et oleks riigi- ja erasektoreid, tööstust ja teenindust jne.
Uuringu raames moodustati ekspertgrupid ning saadud infol põhinebki iga valdkonna ekspertide hinnangutel. «Saadud hinnangud on kvalitatiivsed – me ei saanud teada mitte seda, et meil on vaja teatud alale näiteks 4000 inimest, vaid see, et neid inimesi valmistatakse hariduses ette ebapiisavalt, neid piisavalt. Aga kui suur see puudus on, selle uuringu raames me välja ei selgitanud,» ütles Järve.
Katseuuringus kaardistati tööjõuvajadus kümnel tegevusalal: veondus ja laondus; energia-, gaasi- ja veevarustus, IKT teenused, taime- ja loomakasvatus; haridus; majutus ja toitlustus; metalli- ja masinatööstus; toiduainetööstus; ehitus ning puidutöötlemine ja mööblitööstus.
Riigikantselei pressiesindaja Kristiina Tiimus märkis, et edaspidi laiendatakse seda metoodikat kõikidele tegevusaladele ja sedasi saab iga-aastaselt täienevast andmestikust uurida tööturul toimuvaid muutusi.
--
KOMMENTAAR
Maaja-Katrin Kerem, SA Kutsekoda juhatuse liige :
Üks teema, mis sellest uuringust olulisena välja koorus, on muidugi järjekordne tõdemus, et lähitulevikus seisame mitmetes valdkondades silmitsi töökäte puudusega. Vanemad siirduvad pensionile, noori piisavalt palju peale tulemas ei ole.
Teine tendents, mis murelikuks teeb, on see, et noored küll lähevad õppima teatud eriala ja lõpetavad ka (näiteks maasikuehitajad), aga tööle õpitud erialal ei hakka. Tööandjad kurdavad ikka, et neil on väljaõppinud töötajatest puudus.
Aga Kutsekoja huvi selle uurindu tulemuste vastu on seotud eelkõige metoodikaga. Vabariigi Valitsuse otsuse järgi peaks Kutsekoda õige pea enda kanda võtma tööturu seire ja oskuste prognoosimise teema. Meid huvitas, kui hästi uuringu aluseks olnud metoodika aitab siduda olemasoleva statistika ja ekspertide teadmised tegevusalast. Ehk siis rõhuasetus meie jaoks oli eelkõige sõnal «kuidas?» - kuidas tulevikus võimalikult täpset, kuid samas ka ülevaatlikku teadmist tööjõuvajadusest koondada. Selles plaanis tõi metoodika testimine välja mitmeid kitsaskohti, mida nüüd vältida oskame.
Kitsaskohtadena võiks välja tuua näiteks:
1. Grupi homogeensuse teema. Ühte fookusgruppi ei saa kutsuda liiga palju erinevate kutsealade eksperte. Kutsealad, mida käsitletakse, peavad omama piisavat ühisosa, et grupiintervjuu meetod tõhusalt toimiks.
2. Teine pilootimisest saadud õppetund seondub ekspertide valikuga. Sellele on vaja rohkem aega ja energiat varuda. Selleks, et tulemus tõsiseltvõetav saaks, peab ekspertide koosseis asjakohane ja laiapõhjaline olema.
Uuring sisaldab palju huvitavat informatsiooni tööjõuvajaduse lähiaja prognoosi kohta. Samas toimus selline tööjõuvajaduse statistilise info ja eksperthinnangute sidustamine esmakordselt. Seekord oli eesmärk eelkõige metoodika testimisel. Seepärast on põhjapanevateks järeldusteks ja muudatusvajaduse sõnastamiseks hetkel ehk vara.
Plaanime sügisel uuringus osalenud tegevusalade ekspertidega arutelusid jätkata ja kutsuda laua taha ka koolide esindajad. Järeldusteni võiks jõuda nende arutelude tulemusel.