Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia sõnul ei keela seadus ühegi riigi lipu heiskamist, kuid mitme lipu kinnitamine ühe varda külge ei vasta lipu kasutamise heale tavale.
Sümboolikanõunik: mitme lipu kinnitamine ühte vardasse ei vasta heale tavale
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
22. juuni 2014, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uiboaed nentis, et on riike, kus ongi kombeks heisata ühte masti mitu lippu, kuid Euroopas ja Eestis ei ole sellist tava.
Juuni alguses, Eesti lipu päeval, heiskas üks Loksa linna elanik oma majale ühte vardasse Eesti sinimustvalge lipu ja okupatsiooniaegse Eesti NSV lipu. Politsei ei näinud põhjust juhtunusse sekkuda, kuna Nõukogude Eesti lipu avalik kasutamine ei ole seadustega keelatud.
Uiboaia sõnul ei saa öelda, et Eesti lipu ja Eesti NSV lipu ühte vardasse heiskamist võiks tõlgendada lipurüvetamisena.
Okupatsioonisümbolite kasutamist ei keela Eestis ükski seadus, küll aga võttis ülemnõukogu 1990. aasta mais vastu seaduse, mis sätestas Eesti NSV vapi, lipu ja hümni riigisümbolitena kasutamise lõpetamise.
«Eks ta kummaline oleks, kui üks riik võtab kätte ja hakkab teise riigi sümboleid reguleerima, mida tohib ja mida mitte. See ei ole maailmapraktikas väga levinud,» nentis Uiboaed.
Uiboaed möönis, et Eestis ei ole karistatav näiteks ka haakristilipu heiskamine oma majale.
Esmaspäeval ja teisipäeval on Eestis võidupüha ja jaanipäeva puhul lipupäev, mil riigilipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.
Lipud heisatakse võidupüha, 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse jaanipäeva, 24. juuni õhtul kell 22. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Võnnu linna vabastamist sakslaste käest Vabadussõjas 23. juunil 1919. aastal. Jaanipäev on suvine pööripäev.