Tartu Ülikooli teadlased õpetavad autokooliketi Mercedes Benz Driving Academy sõiduõpetajatele TÜ väljatöötatud sekkumismetoodikat, mille abil saab autojuht aimu oma impulsiivsusest.
Tartu Ülikooli teadlased hakkavad Mercedes Benzi sõiduõpetajaid koolitama
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. juuni 2014, 17:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mercedes Benz Driving Academy avastas nimelt Tartu Ülikooli teadlaste teadustöö, kust selgub, et juhid, kes teadvustavad oma impulsiivsust, sooritavad harvem avariisid ning kiiruseületamisi ega istu purjus peaga rooli.
TÜ uuringus oli 24 autokooli ja 1866 õpilast, kellest 1058 õpilast osales spetsiaalsel psühholoogide poolt läbiviidud koolitusel. TÜ tervishoiu instituudi teadur Diva Eensoo selgitas, et psühholoogid rääkisid autokoolides õpilastele, mis on impulsiivne käitumine ja kuidas seda ära tunda. Õpilastel oli võimalus vastata küsimustele, mille põhjal saadi tagasisidet iseenda impulsiivsuse kohta.
Pärast kooli lõpetamist jälgisid teadlased kolme aasta vältel, kuidas juhilubade omanikud liikluses hakkama saavad. Selleks kasutati politsei ning liikluskindlustusfondi andmebaase. Selgus, et koolituse saanud, kellel oli võimalus enda impulsiivsust teadvustada, ületasid harvem kiirust, sattusid harvem ka õnnetustesse või joobes autorooli.
Eestis on nüüd alustatud uut uuringut – TÜ teadlased eesotsas professor Jaanus Harroga soovivad välja selgitada, kas koolitus oleks sama tulemuslik, kui seda viiksid läbi selleks spetsiaalselt ettevalmistatud autokoolide teooriaõpetajad. Jätkuvad ka uuringud selgitamaks, kas sekkumisprotsess oleks edukam biomarkerite kasutamisega, mis võimaldavad enda ajutegevuse eripärasid mõista.
«Tahame pakkuda seda metoodikat võimalikult paljudele autokoolide teooriaõpetajatele,» selgitas Eensoo, kelle sõnul teoorialoengus saavad õppurid isiksuseomaduste testi lühiväidete põhjal aimu oma impulsiivsusest. «Inimene teadvustab oma käitumist teatud situatsioonides paremini ja oskab arvestada, et teatud olukorrad on isiklike eripärade tõttu ohtlikumad. Siis on võimalik end ka muuta või suunata,» ütles Eensoo.
Muuhulgas on huvi üles näidanud ka Kanadas ja Ameerikas tegutsev Mercedes Benzi kontserni kuuluv Mercedes Benzi Driving Academy, kes palus TÜ teadlasi ka oma sõiduõpetajaid koolitama.
Harro kinnitusel suunduvad TÜ teadlased Kanadasse Mercedes Benzi sõiduõpetajaid koolitama juba augustis.