Jürgen Tamme: idavõrku püütud

Jürgen Tamme Foto: Andres Haabu

Stalini surmast oli möödunud paar aastat, kui ülikooli lõpetanud Ryszard Kapuściński alustas reporterina tööd Noorte Häälega sarnanevas Poola Rahvavabariigi noortelehes ning sai käsu sõita oma esimesele välisreisile Indiasse, vahemaandumisega Itaalias.

Vastasseis vaenuleeridesse jagatud külma sõja süsteemis ei olnud ainult sõjaline, see puudutas ka moodi. Kui läänes riietuti kergelt, siis idablokis raskepäraselt. Seljas halli-sinisetriibuline lohmakas ülikond, helekollane nailonsärk ruudulise lipsuga ning jalas paksu jäiga tallaga kingad, tundis Kapuściński end Roomas ebamugavalt. «Passi polnud vaja kaasas kandagi – juba kaugelt oli näha, kustpoolt raudset eesriiet keegi pärineb.»  

Saanud võõrustajatelt uue ülikonna, lumivalge Itaalia särgi moeka täpilise lipsuga, pani hilisem tuntud kirjanik Rooma kohvikus siiski tähele võõristavaid pilke. «Nähtavasti oli mu ilmes ja žestides, selles, kuidas ma istun ja liigun, ikkagi midagi, mis reetis, kust ma tulen, kui erinevast maailmast ma olen,» märkis Kapuściński. «Ma olin küll vahetanud ülikonna, ei olnud aga suutnud riietuse taha varjata seda, mis oli mu kujundanud ja märgistanud. Ma viibisin imelises maailmas, mis siiski tuletas mulle meelde, et olen selles võõrkeha.»