Peterburis avatakse uue kunsti tippsündmus Manifesta

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali.
Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali. Foto: Peeter Langovits

Peterburis avatakse homme üks Euroopa kunstiilma tippsündmusi, Manifesta biennaal, sedakorda kümnendat korda. Tegemist on 1990ndate alguses pärast külma sõja lõppu tegevust alustanud biennaaliga, mida näiteks Wall Street Journal on iseloomustanud kui «hämmastavat oma haardelt ja kompromissituselt».

Iga kord erinevas kohas toimuv Manifesta on seadnud eesmärgiks otsida ja peegeldada seda kõige uuemat, mis Euroopa kunstis võtta on. Esimene biennaal peeti maha 1996. aastal Rotterdamis ning selle üks kuraatoritest oli praeguse kunstimaailma mõjukuselt esikolmikunimi Hans Ulrich Obrist.

Tänavust Manifestat on mõnevõrra mõjutanud ka Venemaa praegune poliitiline olukord, eelkõige Ukraina-küsimus. Selle tõttu on kostnud üleskutseid biennaali boikoteerida. Biennaali põhiprogrammi võõrustava kuulsa Ermitaaži direktor Mihhail Pjotrovski on aga boikoteerimisjuttude peale iseloomustanud kunsti ikkagi eelkõige kui «elevandiluust torni», midagi sellist, mis eksisteerib omaenda taevalikus maailmas ja millel pole nii tühisega kui poliitika suuremat asja. «Paneme kunsti elevandiluust torni tagasi,» on ta öelnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles