Vihastada võib, käitumist tuleb kontrollida

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskasvanud peaksid säilitama enesekontrolli ka vihasena ja mitte tülitsema lapse silme all.
Täiskasvanud peaksid säilitama enesekontrolli ka vihasena ja mitte tülitsema lapse silme all. Foto: PantherMedia/Scanpix

MTÜ Vägivallast Vabaks juht Velda Veia ütleb, et viha on iseenesest tavaline tunne, mille taga on tegelikult hirm, et me ei kontrolli enam olukorda.

«Inimene ärritub tavaliselt siis, kui ei saa oma tahtmist või teise käitumine ei vasta tema ootustele. Kõik me oleme vihastanud ja teinekord ilmselt ka häält tõstnud. Enamasti leiame peagi partneriga kompromissi. Hull on aga lugu siis, kui viha niivõrd üle keeb, et käitumine muutub vägivaldseks,» lausub ta.

Eriti palju tuleb vihastamist ette paarisuhetes. «Võõrad tülitsevad harva. Sagedasem kui võõrastele suunatud vägivald on viha, mis elatakse välja oma lähedaste peal. Palju sõltub ka lapsepõlvest ja kasvatusest. Kergemini kalduvad agressiivsusele need, kes ise lapsena perevägivalda kogenud,» teab Veia rääkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles