Maadevahetuse süüasi sai lõpliku lahendi Veel täiendatud kell 20.23, loe ka riigikohtu otsust täismahus!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Maadevahetuse kohtuistung Harju maakohtus 2012. aastal. Pildil Leon Glikman, Aivar Pilv, Toomas Annus, Ester Tuiksoo, Tarmo Pedjasaar ja Villu Reiljan.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas täna maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu Einar Vettuse suhtes.

Riigikohtu otsust saab lugeda siit!

Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Küll leidis riigikohus, et ametialased teod, mille eest Reiljanile, Kangurile ja Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest.

Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Arvestades tegude toimepanemise kestust ja ulatust, samuti seda, kui kõrgetel ametikohtadel olid inimesed, kellele pistist anti, ei kergendanud kolleegium vaatamata süüdistatavate tegude õigusliku hinnangu muutumisele neile mõistetud karistusi.

Kolleegium tuvastas, et ringkonnakohus ei näidanud otsuses ära tõendeid selle kohta, et Kangur võttis Pedjasaare kaasabil oma ametiseisundi kasutamise eest vara Einar Vettuselt. Üldjuhul toob kohtu selline viga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Praeguses asjas tühistas riigikohus aga Vettuse, Kanguri ja Pedjasaare süüditunnistamise kõnealuses teos ja lõpetas selles osas kriminaalmenetluse, sest kriminaalasja uus arutamine rikuks süüdistatavate õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas riigikohus talle mõistetud karistust.

Lõplikud karistused

Endise keskkonnaministri Villu Reiljani lõplikuks karistuseks jääb riigikohtu otsuse kohaselt kolme aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vangistus nelja-aastase katseajaga. Maa-ameti eksjuht Kalev Kangur saab karistuseks nelja aasta, kolme kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse viie aasta pikkuse katseajaga.

Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse karistuseks jääb otsuse järgi kahe aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vangistus ning Tarmo Pedjasaarel kahe aasta, nelja kuu ja 23 päeva pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Ärimees Tullio Liblikule mõistis kohus kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva vangistust kolme aasta pikkuse katseajaga.

Kui endisele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole mõistis ringkonnakohus aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, siis riigikohtu otsusega jäi tema karistuseks kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olnud AS Merko Ehitus sai 798 000 ning AS E.L.L. Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse. Annus lahutas ehitustegevuse kohtu alla antud firmast, mistõttu süüdi mõistetud firma AS Merko Ehitus kannab praegu nime AS Järvevana.

Lisaks mõistis riigikohus Reiljanilt, Kangurilt, Annuselt, Pedjasaarelt, Liblikult, Tuiksoolt, ASilt Järvevana ja E.L.L. Kinnisvaralt igaühelt riigi kasuks välja sundraha 532,5 eurot.

Samas mõistis kohus riigilt Reiljani kasuks kaitsjale makstud tasu katteks välja 10 000, AS Järvevana kasuks 15 000, Kanguri kasuks 39 586,8, Pedjasaare kasuks 11 200, Vettuse kasuks 30 000 ning Libliku kasuks 6327 eurot. Riigi kanda jäid ka Pedjasaarele osutatud õigusabi tasu 259,2 eurot ning süüdistavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud.

Otsuse suhtes jäid eriarvamusele riigikohtunikud Eerik Kergandberg ja Saale Laos. Kergandbergi eriarvamust saab lugeda siit ja Laose oma siit!

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavad

Mullu suvel otsustasid riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis, et nad ei vaidlusta maadevahetuse süüasja kohtuotsust vaatamata sellele, et Tallinna ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused, kui taotlesid neile riigiprokurörid.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus Reiljani, Tuiksoo, Annuse, Kanguri, Pedjasaare, Vettuse ja Libliku ning juriidiliste isikutena süüdimõistetud firmade advokaadid.

Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 19. juunil langetatud otsusega Harju maakohtu 2012. aasta juunis maadevahetuse süüasjas langetatud õigeksmõistva otsuse ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused, kirjutas BNS eelmisel aastal.

Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt: ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatavatele šokivangistuse kohaldamisega, sest enamik süüdistatavaid oli kohtueelse uurimise ajal juba viibinud vahi all. Lisaks sellele kohaldatakse senise kohtupraktika alusel šokivangistust eelkõige noorte süüdistatavate suhtes.

Maakohus mõistis kohtualused õigeks

Ringkonnakohus arutas maadevahetuse süüasja riigiprokuratuuri apellatsioonkaebuse alusel, milles süüdistajad polnud rahul maakohtu õigeksmõistva otsusega, vaieldes muu hulgas vastu maakohtu seisukohale, mille järgi oli jälitustõendite kogumine ebaseaduslik. Riigiprokuratuur taotles esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies mahus, tuues apellatsioonis esile, et jälitustõendite kogumisel ei ole prokuratuur ega uurimisasutus seadust rikkunud.

Maadevahetuse asja tuum peitub selles, et riik vahetas looduskaitseliste piirangutega krunte riigimaa vastu. Informeeritud ehitusärimehed lähenesid seepeale Reiljanile ja Kangurile, et saada kiiresti soodsaid vahetustehinguid.

Prokuratuuri hinnangul teostasidki Reiljan ja Kangur ebaseaduslikke vahetusi, kui eelistasid valitud ärimehi. Kangur kasutas maadevahetust ka väidetavalt isiklikuks rikastumiseks varifirmade vahendusel tehtud tehingute abil.

Annus lubas kohtutoimiku järgi Reiljanile salaosaluse ühes kinnisvaraprojektis. Osalised eitavad kõiki süüdistusi.

Uurimine algas 2004. aastal, päädides 2006. aasta sügisel Kanguri ja teda abistanud Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare vahistamisega. Reiljan astus seepeale tagasi keskkonnaministri kohalt ja Annus asutas spetsiaalselt kohtuskäimiseks mõeldud börsifirma Järvevana.

Tagasi üles