Allveelaeva Kalev edasine saatus on riigi otsustada

Meremuuseumi allveearheoloog Vello Mäss

FOTO: Toomas Huik

Meremuuseum sai 30. juunil suure töövõidu, kui asutuse uurimislaev Mare leidis Juminda poolsaare lähedalt suure tõenäosusega allveelaeva Kalev vraki, mis endisest sõjalaevast aga edasi saab, tuleb riigil otsustada.

Meremuuseumi teadur ja allveearheoloog Vello Mäss ei osanud veel Õhtulehele öelda, millal ja milliste vahenditega põhjalikum uurimine läbi viiakse, sest palju sõltuvat riigi huvist ja panusest - muuseumi käed jäävat lühikeseks: «Arvan, et praegu oleks riigil vaja otsustada, kas ta tahab tegeleda selle allveelaeva uurimisega või mitte.»

Kalevi vrakk on küll enam-vähem ühes tükis, aga kuidas 85 meetri sügavusel lebavale laevale ligi pääseda, peab Mässi sõnul veel põhjalikult kaaluma, sest Eestil pole tuukreid, kes niisuguses sügavuses töötaksid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et tegu on Eesti sõjaajaloo vaatepunktist silmapaistva leiuga, kuid ta ei pidanud selle ülestõstmist praegu aktuaalseks: «Kõigepealt peavad allveearheoloogid koostöös Sõjamuuseumiga leiu suhtes lõpliku seisukoha kujundama.»

Eesti riik ostis kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi – 1936. aastal Inglismaalt, esimene neist elas Teise maailmasõja edukalt üle, kuid Kalev uppus oletatavalt 1941. aasta oktoobris, kui sattus Juminda miiniväljale.

Tagasi üles