Gräzin: maadevahetuse kohtuotsuses on küsitavusi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Igor Gräzin

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Riigikogu õiguskomisjoni liikme, jurist Igor Gräzini (RE) sõnul on eile avaldatud maadevahetuse süüasja kohtuotsuses nii mõnigi küsitavus, mistõttu usub ta, et see otsus ei jää lõplikuks.

«Ma arvan, et (otsuses - H.M) on küsitavusi ja ma oletan, et see otsus pole lõplik,» ütles Reformierakonna ridadesse kuuluv Gräzin, kelle sõnul on tõenäosus, et kaasus jõuab Euroopa kohtunike ette, 99 protsenti.

Ta selgitas, et eelkõige seisneb põhjus selles, et kohus on kasutanud ebakohaseid tõendeid – nimelt oleks tema sõnul tulnud suur osa pealtkuulatud salvestistest, mida tõenditena kasutati, kohe välja visata. Samuti oli Gräzini sõnul ebaseaduslik salvestiste edasiandmine ajakirjandusse.

«Kohus on külmalt mööda vaadanud sellest, et jälitustegevus ise oli suures osas ebaseaduslik ja neid materjale on kasutatud kohtuargumendina.» Ta tõi paralleeli Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemiga, kus on selline asi täiesti välistatud.

Ma olen sellele süsteemile juistina ustav, aga samas ma olen ka väga kurb jurist.

Samuti seadis Gräzin otsuse kahtluse alla, kuna tema sõnul on ammu ületatud mõistlik tähtaeg kohtuasja menetlemisele ning samuti imestas ta, et praktiliselt ei ole mitte midagi öeldud selle kohta, et kohtupidamise käigus ütles kohtunik Valeri Lõõnik Postimehele, et kaitsepolitseiameti toonane peadirektor Raivo Aeg sekkus õigusemõistmisesse.

«Ma ei näe mingisugust võimalust arutleda asja sisu üle, sest ütleme nii, et kohus ei ole esitanud otsust, mis vääriks sisulist arutelu. Ma arvan, et tegemist on äärmiselt ohtliku pretsedendiga,» märkis Gräzin.

Gräzini sõnul on praegu ka riigikogu põhiseaduskomisjonis arutlusel, kuidas defineerida üheselt nii maadevahetuse süüasja märksõnadeks saanud mõistlik tähtaeg kohtuasja menetlemiseks kui ka lubatavad kohtutõendid. Ta lisas, et komisjoni on ajendanud nende kahe teguri alusel põhiõiguste rikkumisi ümber vaatama eeskätt konkreetne süüasi. «See on endisel, praegusel ja ka järgmisel riigikogu koosseisul silme ees kui hoiatus,» lisas ta.

«Ma ütleksin nii, et ma elan edaspidigi selle teadmisega, et meie õigussüsteem on selline. Ma olen sellele süsteemile juistina ustav, aga samas ma olen ka väga kurb jurist,» sõnas ta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas eile maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, kuid jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu Einar Vettuse suhtes.

Samal põhjusel kergendati ka Tuiksoo karistust: kui ringkonnakohus mõistis endisele põllumajandusministrile aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, siis riigikohtu otsusega jäi tema karistuseks kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.
 

Tagasi üles