Oliver Kund: ei kuulu arutamisele

Oliver Kund
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oliver Kund
Oliver Kund Foto: SCANPIX

Pidasin «Kevadtormil» kuus suurepärast vestlust ajateenijatega, kellest osa olid tänavuse lennu mustersõdurid. Kui küsisin naiivselt, mida nad ütleksid teenistusest kõrvalehoidjatele, vaatasid kuuest mehest neli saapaninasid. Nad ei saanud viilijaid hukka mõista: aasta tagasi oleksid ise haaranud samast võimalusest.

Seitsme aasta statistika reedab, et ajateenistust puudutavates arusaamades valitsevad lõhed ei vähene. Toetus püssi alla minekule püsib suur, aga valmidus ise osaleda väike. Noormehi Eestis on, ent tervise poolest kõlblikke aina vähem. Kaitsevägi küll pingutab programmi sisukamaks muutmiseks, aga kevaditi nimetab ikka 65 protsenti reservi minejaist teenistust liiga pikaks ja väheintensiivseks.

Neid vihjeid eirata on ohtlik, sest kohustuslik ajateenistus on Euroopas vähemuses. 2004. aastal pidi Kreeka riigikaitse süsteem peaaegu kokku kukkuma, kui kaks kolmandikku kutsealustest jättis teenistusse tulemata. Valitsus avastas, et noored mehed olid ostnud ametnikelt altkäemaksuga vabastusi, teeselnud hullumeelset või lihtsalt vältinud minekut, sest kõrvalehoidmist keelavas seaduses oli auk. Parlament andis paanilise vastulöögi, võttes viilijatelt seadusega hulga õigusi. Mehed saadi jõuga kasarmutesse, aga šokk jäi. Miks? Sest Kreeka on traditsiooniliselt ühiskond, kus naised sünnitavad ja mehed kaitsevad riiki. Vähesed kujutasid ette, et uus põlvkond sellest tavast irdub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles