Ristluslaevade osa rannavee reostamisel on pisike

Ehkki Tallinna lahel liigub iga päev ristlus-ja liinilaevu, reostab Pirita merevett kõige enam hoopis Pirita jõest merre kanduv saaste.

FOTO: Mati Hiis/Õhtuleht

Ehkki Tallinna sadamat külastab tänavu arvukalt ristluslaevu - 274 alust, moodustab kruiisilaevade reovesi alla ühe protsendi kogu Tallinna lahele langevast reostuskoormusest.

«Pirita ranna peamine probleem on hoopis sinivetikad,» kinnitas Eestimaa looduse fondi mereprogrammi ekspert Kristjan Piirimäe.

«Väide, et ristluslaevad lasevad reovee käitlemise eest lisatasude maksmisest kõrvale hiilimiseks reovett merre otse Tallinna sadamas, ei vasta tõele,» kinnitas ka ASi Tallinna Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik.

«Vastavalt HELCOMi ja MARPOLi konventsioonidele on Läänemere riikide territoriaalvetes sõitvatelt laevadelt reovee merreheitmine keelatud lähemal kui 12 meremiili lähimast kaldast. Pihustatud ja desinfitseeritud reovett  tohib siiski merre heita, kuid kaugemal kui 3 meremiili lähimast kaldast,» kinnitas ta.

Reoveemahuti tühjendamine peab tema sõnul aga toimuma mõõdukas tempos ning laev peab  jätkama liikumist miinimumkiirusel 4 sõlme.

«AS Tallink on ühinenud rahvusvahelise leppega ning reovett merre ei lase,»  kinnitas Piirimäe.

Kaasiku sõnul võetakse praegu sadamatasudes sisalduva jäätmetasu eest igalt laevalt vastu kuni seitse kuupmeetrit reovett. «Üldjuhul sellest kogusest keskmisele ristluslaevale täiesti täiesti piisab,» kinnitas Piirimäe.

Järgmiseks aastaks aga plaanitseb Tallinna Sadam välja ehitada sadama reovee käitlemissüsteemi nii, et kogu laevadelt vastuvõetava reovee saaks suunata otse linna kanalisatsioonivõrku.

Praegu on võimalik reovett otse linna ühiskanalisatsiooni suunata vaid kahe Vanasadama kai ääres silduvatelt laevadelt. Teistelt, sealhulgas ristluslaevadelt koguvad olmereovett spetsiaalsed paakautod ja laevad.

 «Kui jalutajad on Pirita rannapromenaadil käies näinud meres ulpimas tualettidest pärit jäätmeid, ei tohiks nad kohe eeldada, et need on pärit laevadelt,» ütles Kaasik. «Näiteks võib tuua, et laevade reovesi sisaldab fosforit ja lämmastikku, mis soodustavad toitainetena merevee eutrofeerumist ehk vee kvaliteedi halvenemist. Soome teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt moodustab laevade reostuskoormus aga kogu Läänemerre sattuvast aastasest koormusest lämmastiku osas vaid 0,05 protsenti ja fosfori osas 0,5 protsenti.»

Enamus toitainetest satub Kaasiku sõnul merre hoopis maismaalt. Eutrofeerumine ehk veekvaliteedi halvenemine võib olla looduslik või tekib inimtekkelise reostuse sattumisel veekogusse.

Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele.

«Ka Pirita merevette kandub suurim kogus reostust hoopis Pirita jõe veega,» kinnitas Piirimäe.« Isegi teatud kogus Peterburi reovett.»

Tagasi üles