Moskva peab setusid eestlastest eraldi rahvuseks, Eesti setud mitte

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Õie Sarv

FOTO: Andres Ehrenpreis

Enamus Eesti setudest peavad ennast rahvana osaks eestlastest, hoolimata Vene Föderatsiooni valitsuse otsusest tunnustada setusid eraldi rahvusena, kinnitasid Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Vello Lõvi ja ülemsootska Õie Sarv.

17. juunil tehti Vene Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud. Peaminister Vladimir Putini allkirja kandvas otsuses on ära märgitud ka setude nime mõlemad kirjapildid «setu» ja «seto».

Venemaa haldusalal elavad setud kuuluvad kindlasti samasse setu rahvasse ja Eesti setudest peab suurem osa ennast üheaegselt nii eestlasteks kui ka setudeks, kinnitasid praegu rotatsiooni korras peavanema kohuseid täitev Vello Lõvi ja ülemsootska ametit pidav Õie Sarv BNS-ile.

Lisaks setudele on teiste läänemeresoome hõimurahvastena samas Venemaa valitsuse ametlikus nimekirjas juba varasemast saamid, isurid, vadjalased ja vepslased.

Sotsiaalseid lisagarantiisid ja riigipoolset toetust võimaldavasse nimekirja kantakse need Venemaa väikerahvad, keda on arvult vähem kui 50 000, kes elavad oma põlisel asualal ning määratlevad ennast ise teistest eraldi rahvusena.

Pihkva oblastivalitsuse andmetel saatis oblasti kuberner Andrei Turtšak Petseri setude kogukonna palvel 2009. aastal ametlikus kirjas peaminister Putinile ja regionaalarengu ministrile Viktor Basarginile taotluse setude eraldi rahvusena tunnustamiseks.

Kuberner Turtšaki initsiatiivil on koostatud setude rahvakillu säilitamise programm kuni 2014. aastani, mis hõlmab turismi, ettevõtluse, külamajanduse ja teedevõrgu arendamist ning haridus- ja kultuurimeetmeid.

Petseri rajoonis Sigovo (Radaja) külas on rajatud ka setude muuseum, kus külalised saavad tutvuda kohaliku talukultuuriga ja maitsta setu rahvustoite.

Eesti riik toetab setu kultuuri erinevate programmide kaudu. Näiteks siseministeeriumi Setomaa arengu programm käivitati 2006. aastal ning selle eesmärgiks on aidata kaasa piirkonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise ning piirkonna turunduse.

Kultuuriministeeriumi riikliku Setomaa kultuuriprogrammi 2010-2013 kaudu toetatakse pärimuskultuuri (Seto Talumuuseum; Obinitsa muuseumitarõ, Leelopäevad jms.), setu keelt ja haridust, ajalehe «Setomaa» ja ajakirja «Peko Helü» väljaandmist ja Seto Kongressi Vanemate Kogu tegevust, sealhulgas Seto Kuningriigi päevade korraldamist.

Eesti esitas 2006. aastal Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja ning 2009. aastast on Seto leelo arvatud sellesse nimekirja.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil määratles Venemaal end setuna 197 inimest. Peavanem Vello Lõvi hinnangul elab Eesti ajaloolisel Setumaal ligikaudu 2000 ning mujal Eestis 15 000-20 000 setut.

Tagasi üles