Kaitseministeerium ei taha riigikaitse raha kunstile kulutada

Pildil kaitseministeeriumi hoone Tallinnas..

FOTO: Peeter Langovits.

Kaitseministeerium ei kooskõlasta kunstiteose tellimise seaduse muutmise eelnõu, põhjendades seda muuhulgas asjaoluga, et paljud ministeeriumi valitsemisala hooned on väga piiratud juurdepääsuga ning samuti ei soovi ministeerium kulutada riigikaitseks ette nähtud raha kunsti ostmiseks.

Eelnõude infosüsteemis avaldatud kooskõlastuskirjas teatab kaitseministeerium, et jätab kooskõlastamata kunstiteose tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Ministeerium märgib, et valdav enamus kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvaid hooneid on väga piiratud juurdepääsuga, kus kunsti on seni eksponeeritud hoone kasutaja äranägemisel. Ka toob ministeerum esile, et on aastate jooksul märkimisväärselt panustanud kunstiobjektide, nagu näiteks vabadussambad ja muud mälestusehitised, renoveerimisse ning ehitusse.

Vastuväidete seas toob ministeerium välja asjaolu, et kunstnikele ei saa hõlpsalt tagada juurdepääsu riigisaladusega kaitstud hoonetele või hoonete osadele. Loa saamine on pikaajaline protsess, mis eeldab paljude tingimuste täitmist, seega võib sellistele hoonetele kunstiteoste tellimine olla väga piiratud või kohati välistatud, märgib ministeerium.

Ka toob ministeerium esile, et kehtivas riigikaitse arengukavas ei ole arvestatud kulutustega kunstiteoste tellimisele. «Kunstiteoste tellimine on võimalik, kui rahastamine toimub väljaspool riigikaitse eelarvet,» seisab kirjas.

«Muutunud julgeolekuolukorras ei ole kunsti massiline soetamine riigikaitse seisukohalt märkimisväärse tähtsusega ning ei kaalu üles sõjalise valmisoleku vähenemise hinnaga seda rahastada,» seisab kirjas.

Samas on kaitseministeerium valmis kaaluma kunsti soetamist hoonetesse, mis on ajateenijate aktiivses kasutuses ning võimaldab nii kunsti esitleda võimalikult laiale ringile.

Ministeerium märgib, et kaitseväe piiratud kasutusega hooned lisati seaduse reguleerimisalasse põhjendusega, et tõsta kunsti kaudu asutusesisest identiteediloomet ja töötajate motivatsiooni. Samas ei ole kaitseministeeriumi hinnangul töötajate motivatsiooni tõstmiseks nii suures mahus avaliku raha lisaks kasutamine kõige sobilikum. Töötajate motiveerimise vahendite valik võiks jääda ka edaspidi asutuste juhtide otsustada.

Ka ei pea kaitseministeerium mõistlikuks luua pädevust kunstiteoste tellimiseks igale kinnisvara valitsejale eraldi ning kunstiteoste tellimisega võiks tegeleda näiteks Riigi Kinnisvara AS.

Tagasi üles