Portaali auto24.ee haldava AS Sanoma juhi Margus Tombergi sõnul jääb kasutatud autode turu korrastamiskampaaniast mulje, nagu oleksid kõik automüüjad petised.
Tellijale
Auto24 juht: riigi sõnum ei ole korrektne
7. juuli 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Sanoma juht Margus Tomberg ütleb intervjuus, et vanade autode müügis esinevaid pettusi tuleb vaadata iga juhtumi puhul konkreetselt ja mitte teha üldistavaid järeldusi.
Riigiametid on juba üle aasta üsna jõuliselt kasutatud autode turgu korrastanud. Millised on olnud selle positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Positiivne on see, et käibemaksupettustega on ilmselt kord majja saadud. Selle võrra, mida käibemaksu rohkem laekub, on ametite tehtavad reklaamikulud sellele üritusele kaetud ehk selle koha pealt on maksumaksja raha hästi kulutatud. Negatiivne on kogu sektorile halva valguse heitmine. Rikkumisi on suhteliselt vähe. Eelmisel aastal sai Auto24 maksu- ja tolliametilt, politseilt ja prokuratuurilt kokku alla tuhande päringu. Arvestades seda, et tehinguid oli 115 000, jääb probleemsete autode osakaal kaduvväikeseks.
Mida peaks riigiametid teie hinnangul oma suhtumises või käitumises muutma?
Meediale edastatav sõnum peaks olema aus ja korrektne. Tuua välja, kui palju on menetlusi alustatud ning kui palju ja mille põhjal on karistatud. On näiteid selle kohta, et kasutatud auto müüja vastu on menetlus algatatud selle põhjal, et hinnasildil pole uste arvu. Inimene seisab auto kõrval, ta näeb, palju on autol uksi, ta ei pea seda hinnasildilt vaatama. Selle põhjal alustatakse menetlus, millest kirjutatakse ajakirjanduses, ja hiljem asi sumbub, ühtegi trahvi ei määrata, karistust ei järgne, aga müüjale jääb märk külge.
Arusaadav, et meetodid peavad jõulised olema, et maksukuritegevusega võidelda, aga see on hoopis teine teema, see puudutab ka kõiki teisi valdkondi. Sõnum, et kõik automüüjad on petised, on suur viga.
Väga suur osa Eesti kasutatud autode tehingutest käib Auto24 portaali kaudu. Mis on teie äris muutunud?
Selgelt on pikenenud müügiperioodid, inimesed on ettevaatlikumad ning turg on mõnevõrra jahtunud. Tarbija teadlikkus on kasvanud ning autosid kontrollitakse põhjalikumalt, mis on muidugi igati tänuväärt.
Hiljuti protesteerisid Raadi autoturu müüjad maksu- ja tolliameti (MTA) jõulise reidi vastu. Samas tõi MTA välja, et mõnes seal tegutsevas ettevõtetes polnud ühtegi palgalist töötajat ning mõnes oli üks töötaja alla 300-eurose brutotöötasuga. Arusaadavalt tekib ju kahtlus, et riiki petetakse maksudega.
Absoluutselt. Kogu selle ürituse tänuväärsem osa ongi see, et maksude pool on saadud kontrolli alla. Siin mängib samas rolli ka praktika teistes riikides, kust autosid tuuakse. Näiteks Saksamaal tuleb ostjal eelmise aasta oktoobrist maksta igal juhul bruto-, mitte netosumma. Alles pärast seda, kui ta on auto Eestisse toonud, vajalikud dokumendid saanud ja selle registrisse võtnud, saab ta peale makstud käibemaksu osa tagasi.
Nurinat on tekitanud ka MTA hinnang, mille järgi eraisik, kes ei ole seotud automüügiga tegelevate firmadega ning kes võtab aastas arvele üle viie sõiduki, tegeleb ettevõtlusega. Samas, tavainimene ju ei vaheta viis ja rohkem korda aastas isiklikku autot.
Riigil on suures plaanis õigus, samas tuleks ikkagi läheneda juhtumipõhiselt. Nii nagu mõned inimesed koguvad marke, koguvad mõned inimesed autosid. Võib-olla on selle auto väärtus paar tuhat eurot ja ta ei müügi seda kunagi, aga praegu satub ta automaatselt musta nimekirja.
Kui kindel saab ostja olla kasutatud autode turule minnes, et teda ei peteta?
Minu nõuanne on alati olnud üks – ainuke asi, millele tuleb keskenduda, on konkreetne auto ja selle seisukord, müüjal ei ole mitte mingisugust tähendust.
Samas, kui ma tean, et ettevõte võib maksude maksmisest kõrvale hiilida, siis miks ma peaksin müüjat usaldama?
Loomulikult, kui ma tean, et riiki on autoga petetud, ei lubaks ka minu moraal seda osta. Praegu me seda tausta ei tea ja me ei saa öelda, et ühed on mustad ja teised on valged. Ka kõige kenama logoga margiesinduses on esinenud neid üksikjuhtumeid. Selline sildistamine ja üldistamine on suur viga, läheneda tuleb konkreetse juhtumi põhiselt.
Riigikogu muutis firmaautode käibemaksu seadust, kuidas see mõjutab kasutatud autode turgu?
Ma ei usu, et väga palju mõjutab, kuna esialgu oli muudatus planeeritud jõustuma 1. juulil ning paljud ettevõtted uuendasid autoparki seetõttu juba esimesel poolaastal. Kui vaadata, et selle viie kuuga on uute autode müük tõusnud vaid ühe protsendi (juuni hea müük tõstis poolaasta tulemuse siiski kolme protsendi peale – toim), siis see efekt väga suur ei olnud. Kuna Euroopa Liidu luba viibis, jõustub seadusemuudatus hoopis detsembrist. Võib juhtuda, et turg aktiviseerub, aga mitte kuigi palju.