Lauljat häirib lapsikus

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näostki näha, et Jüri Homenja (54) ei jäänud eelmisel nädalal Tamme staadionil Santose ja Tromsø mänguga rahule.
Näostki näha, et Jüri Homenja (54) ei jäänud eelmisel nädalal Tamme staadionil Santose ja Tromsø mänguga rahule. Foto: Margus Ansu

Jalgpall ei ole laulja ja kitarristi Jüri Homenja elust kadunud, kuigi ta on pettunud, et tippmängijad käituvad lapsikult – hammustavad, hüppavad vastasele põlvedega selga, teesklevad maas valu.

Lapsepõlves Pärnu staadioneil palli taga ajanud Homenja käib praegugi vahel jalgpalli mängimas. Ja ikka poolkaitsjana. Laulumees ei ole aga praegu enam sellises meistrivormis nagu keskkooli ja ülikooli aegadel.

Toona mängis ta Eesti noortekoondises ning Pärnu ja Tartu klubides. Oma parimaks saavutuseks peab ta võistlusi Eesti kõrgliigas. Palli on ta taga ajanud ka tänavu, Tartu sõudmise ja aerutamise klubis, kui on tuju olnud.

Eesti plaadimüügi edetabeli tipu muusikul on ühe laulu ühes reas lähestikku staadion ja Vallikäär. «Lapsepõlves olid ikkagi põhilised Pärnu Kalevi  ja Raeküla staadion ning Vallikääru tantsuõhtud,» meenutas ta.

Kuuenda klassi poisina käis Homenja Eesti koondise laagris. Kui Pärnu Kalakombinaat/MEK tuli Eesti meistriks, ei kuulunud ta õpingute tõttu Tartu ülikoolis enam sellesse meeskonda. «Jalgpalluri karjääri lõpetasin Eesti meistriliigas,» ütles ta. «Meeskond oli Tartu Kalev/DAG, aasta oli 1995.»

Võistlused Moskvas

Mullu osales ta Moskvas rahvusvahelisel jalgpalli- ja muusikafestivalil Art Football ehk lavatähtede jalgpalli maailmameistrivõistlustel, kus olid nelja meeskonnaga alagrupid.

«Jäime oma alagrupis neljandaks, siis mängisime teiste alagruppide neljandatega ja võitsime neid kõiki,» meenutas ta. «Lõpuks jäime tagantpoolt lugedes neljandaks.»

Eesti rütmimuusikute tänavust võistkonda, kus Jüri Ho­menja ei osalenud ja kus mängisid näiteks Tanel Padar ansamblist The Sun ja Raul Uka­reda ansamblist Compro­mise Blue, saatis peaaegu samasugune edu.

Jalgpalli mängimisega kaasneb Moskvas võistlustel muusika mängimine. Homenja tõi koju kaasa auhinna parima laulu eest. Ta ise arvas, et žüriile meeldis tema «Klaveri» juures asjaolu, et ta esitas selle eesti ja ka itaalia keeles.

Jalgpallis pettunud

Homenja jälgib nüüdseid  maailmameistrivõistluste mänge, aga tunnistab, et on pettunud, sest jalgpallurid on lapsikud.

«Täiskasvanud mehed hammustavad teineteist, murravad põlvedega teise selgroo ja otsivad võimalust kukkuda, et kohtunikult nuruda karistuslööki!» ütles ta. «Paha vaadata, kui mehed pikendavad oma lapsepõlve.»

Homenja teada oli inglastel alguses mõeldud jalgpall selliselt, et kohtunikke ei olegi vaja, sest džentelmenid mängivad ju niikuinii reeglite järgi. Ta on veendunud, et jalgpalli on tabanud väärareng.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles