Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/06/16/3119701t1hfe68.jpg)
/nginx/o/2014/06/16/3121647t1h9130.jpg)
Mõned ametid on justkui eluaegsemad kui teised, tabasin ma end mõtlemast, lugedes Priit Pulleritsu intervjuud Piret Kaldaga. Näitleja. Arst. Advokaat. Ajakirjanik. Need meenusid esimese hooga. Poliitik ja ettevõtja on seda üsnagi ka – esimese sildist ei saa päriselt lahti ka erakonnast välja astudes ja teisega käib lahutamatult kaasas kalduvus tegutsemisele, ettevõtlikkus, mis paneb võimalusi nägema ja ideid realiseerima kõikjal.
Tegelikult on neid «eluaegseid» ilmselt igal alal, lihtsalt mõnes ametis rohkem ja nad paistavad rohkem silma. Kutsumust seostatakse mõne alaga rohkem kui mõne teisega. Erialast sõltumata on ilus vaadata inimest, kes teab, mida ta tahab, ja teeb seda rõõmu ja armastusega. Kes naudib võrdselt nii protsessi kui ka tulemust.