Õhtupimeduses, kui Rait Ratasepp alustas jooksmist, pani teda imestama – pisut, mitte palju –, et eelnevalt veedetud ligi tosin tundi ratta seljas pole teinud tema selga kangeks ega jalgu tuimaks. Seda hoolimata tõsiasjast, et vahetult enne 360 km pikkust pedaalimist oli ta rohkem kui kaks ja pool tundi ühtejutti ujunud.
Nüüd, pärast varavalgest kuni päikeseloojanguni kestnud pidevat pingutust, ootas teda ees 84,4 km pikkune jooksumaa. Ehk kaks maratoni.