T, 28.03.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Analüütik: inimene võiks ise otsustada oma pensioniea üle

Analüütik: inimene võiks ise otsustada oma pensioniea üle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ametiühingute pikett pensioniea tõstmise vastu.
Ametiühingute pikett pensioniea tõstmise vastu. Foto: Sergei Trofimov/Den za Dnjom

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk leiab, et pensioniea võimalik tõstmine tekitaks probleeme inimestele, kes praegugi enne pensioniiga tööturult eemale jäävad. Ta peab mõistlikuks teha süsteemi paindlikumaks, et inimesed saaksid ise oma pensionile jäämise aja üle otsustada.

Võrk käis välja, et pensioniiga ei olegi vaja väga täpselt fikseerida, vaid lasta inimesel otsustada enda pensionilejäämise üle, kuid sellest sõltuks tema pensioni suurus.

Ka praegu võib inimene eelpensionile minna kolm aastat enne õiget pensioniiga või jätkata töötamist pensioniealisena. «Peaksime paindlikkust suurendama,» sõnas Võrk, viidates praegu kehtivatele kitsendustele ennetähtaegselt pensionile jääja suhtes.

Praegu kaotab ennetähtaegselt pensionile jääja 0,4 protsenti oma pensionist kuus ja saab elu lõpuni madalamat pensioni. Ennetähtaegselt pensionile jäädes ei tohi kuni pensioniea täitumiseni töötada.

Võrgu hinnangul on kõige paremad paindlikud süsteemid, kus pensioniea kohanemine toimub jooksvalt vastavalt inimeste eluea pikenemisele. See tähendaks, et süsteemi kirjutatakse sisse valem, mis muudab vastavalt rahvastiku vananemisele automaatselt ka pensioniiga. «Siis me ei peaks fikseerima pensionilemineku eluaastaid, nagu 65 või 70 – lihtsalt kes tahab, läheb varem, kes tahab, läheb hiljem,» ütles ta.

Selline süsteem on näiteks Rootsis, Lätis ja mujal ning selle suunas liigutakse järjest enamates Euroopa riikides. «See tundub olevat mõistlik. Pooldan, et seda alternatiivi kaaluda,» sõnas Võrk.

Ta lisas, et ehkki inimese vaatepunktist oleks igaühel hea teada täpset aega, millal ta saab pensionile jääda, ei saa selles niikuinii kindel olla, kuna otsus on poliitikute teha. «Praegusel juhul võib tulla poliitik ja öelda, et pensioniiga on 70, nii et riskid on mõlemat pidi.»

Pooled pensioniealised töötavad

Pensioniikka jõudnute seas on küllalt selliseid, kes jaksavad ja tahavad veel töötada. «Meie analüüsid viitavad, et inimesi on kahesuguseid. Ühed on väga tublid, jätkavad töötamist pensionäristaatuses. Kuna neid on suhteliselt palju, siis majanduskriisi aastateni välja oli Eesti vanemaealiste tööhõive Euroopa üks kõrgemaid. Ilmselt ka seetõttu, et pensionid on madalad,» selgitas Võrk. Praegu töötavad Eestis edasi umbes pooled pensioniikka jõudnutest.

«Teine suur hulk inimesi kas töökoha kaotuse tõttu või tervislikel põhjustel jäävad tööturult kõrvale esimesel võimalusel. Nad kasutavad kas ennetähtaegset vanaduspensioni või töövõimetuspensioni,» rääkis Võrk. Töövõimetuspensionäride osakaal on Eestis päris kõrge ja kasvab praegugi, mullu umbes 6000 inimese võrra.

Pensioniea tõstmine nendele inimestele, kes praegugi pensioniealisena töötavad, probleeme ei tekitaks. «Aga kes juba praegu tõmbuvad tagasi enne nominaalset pensioniiga, nende jaoks asi muidugi paremaks ei lähe,» arutles analüütik. «Ainuke lootus on, et tulevaste põlvkondade tervis on nii palju parem kui praegustel, nii et nad suudavad töötada kauem.»

Elanike tervis paranemas

Kas see aga nii on, sõltub kahest aspektist. Töötingimused on kindlasti võrreldes 20 aasta taguse ajaga paranenud, kutsehaiguste arv peaks seega vähenema. «Aga teine oluline tegur on inimeste tervisekäitumine – kas see on parem? Uuringud on näidanud, et noorte alkoholitarbimine ja suitsetamine ei viita sellele, et noorte tervisekäitumine oleks paranenud,» muretses Võrk. Siiski tuleb Eestis läbi viidud uuringutest välja, et 45-54 aastased hindasid oma terviseseisundit 2006. aastal paremaks kui sama vanad inimesed kümme aastat varem.

Euroopa Komisjon arvutas välja, et selleks, et püsiks praegune Euroopa Liidu keskmise töötavate inimeste suhe pensionisaajatesse, peaks keskmine pensionilemineku vanus 2060. aastaks tõusma euroliidu maades 70 aastani.

Märksõnad
Tagasi üles