Mõni minut enne viimase koolipäeva kella kõlamist koondamisteate saanud pealinna õpetaja koolimajja tagasi toomiseks on alanud laste ja lastevanemate päästeoperatsioon.
Ootamatu koondamisteade tõi lapsevanemad õpetaja selja taha
9. juuli 2010, 00:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni esimene reede oli Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi algklassides sama pidulik ning kase- ja lillelõhnaline nagu suuremas osas koolides üle Eesti. Rõõmsale ja samas lahkumisnukrale päevale sättis end hommikul ka Pelgulinna gümnaasiumi 2.c klassi juhataja Rita Tõkke.
Ei osanud naine ka kõige halvemas unenäos ette näha, et kurvaks ei kujune päev pelgalt õpilastega suveks hüvasti jätmise tõttu, vaid ta ise saab koondamisteate.
Veel kaks nädalat enne seda toimus lastevanemate ja Tõkke koosolek, kus pandi paika tuleva aasta ekskursiooniplaane, üritusi ja arutleti selle üle, et uuel aastal tuleb klassi lisaks kolm kuni viis last. Mitte miski ei viidanud peatsele teede lahkuminekule.
Sel 4. juuni päeval läks Tõkke direktori juurde, et saada allkirjad laste tunnistustele ning täiesti ootamatult sai ta samal hetkel kätte ka oma koondamisteate.
Juriidiliselt kõik korras
Kuu on sellest päevast möödunud, kuid võitlusvaim lastevanemate seas on jätkuvalt erk.
«Oleks meiega arutatud, meid ette hoiatatud, oleksid lapsed saanud õpetajale vähemalt lilli viia! Nüüd kujunes viimane pidulik koolipäev hoopis pisaratega tunnistuste kojutoomise päevaks,» tõdes sügisel 3.c klassi mineva Meili ema Maie Millistvere.
«Inimesi ju koondatakse ja vallandatakse üle Eesti iga päev, kuid leiame, et õpetajale tehti selgelt ülekohut ja ei küsitud kordagi 29 lapse ja nende vanemate arvamust,» rääkis ta.
Pärast šokeerivat viimast koolipäeva hakkasid lapsevanemad õpetajale toetusallkirju koguma. Paari päevaga saadi paberile 29 õpilase vanemast 22 allkirjad. Nimekiri oleks olnud ehk veel pikemgi, kui mõned vanemad ei oleks olnud reisil või maakodus.
«Meil ei ole olnud õpetajale mingeid pretensioone. Autoriteet oli paigas, kord oli majas ja lapsed usaldasid, austasid teda,» kinnitas kõigi klassi lastevanemate eest rääkiv Millistvere. «Ta oli ehk tõesti veidi nõudlikum, aga lapsed läksid hea meelega kooli! Jutt ju 29 lapse saatusest ja kui me oleks teadnud tema koondamisest kuu aega ette, oleksime saanud näiteks kooli vahetada.»
Millistveret toetas tema mees Ülo Mängel. «Praegu räägitakse palju koolivägivallast ja seda enam peaks kooli juhtkond pingutama, et algklassides saaksid lapsed vajaliku turvatunde,» ütles ta.
Mängel tõdes, et juriidiliselt on kõik korrektne: toimub kahe kooli, Sõle põhikooli ja Pelgulinna gümnaasiumi ühendamine ning seaduse järgi on õigus tööle saada kahel teisel õpetajal, kes enne olid lapsehoolduspuhkusel.
«Aga pangu siis 2. klassi õpilastele tunnistuse kõrvale kohe ka töölepinguseadus ja sõnaraamat, et nad aru saaks, miks neilt õpetaja ära võeti,» pakkus Mängel. «Me ei saa kuidagi leppida kooli praeguse asjaajamisega.»
Pärast koondamisteadet tõdes Tõkke lastevanematele, et koondamine oli tema jaoks suur üllatus.
«Pea poole käigu pealt ulatati mulle ülesütlemisteade,» tõdes ta. «Oma pedagoogiameti perioodil pole mul küll kunagi pidanud olema hirmu ega kahtlustki, et ma peaks kusagil mujal olema. Paraku on see hetkel reaalne tõsiasi ja tuleb eluga edasi minna.»
Võitlus ennistamise eest
Kui lapsevanemad direktor Tõnu Piiburiga kohtusid, ründas koolijuht õpetajat ning nimetas tema käitumist pärast koondamisteate saamist ebaprofessionaalseks. Sama tegi kooli hoolekogu juht Toomas Loo.
«Kooli juhtkond pidas silmas seadusi ja võimalust, et õpetaja saab oma klassiga aasta lõpetada,» leidis Loo ja ründas omakorda õpetaja Tõkket, et viimane olevat viimasel päeval lapsi traumeerinud.
Need seisukohad ärritasid lapsevanemaid veelgi ja direktor Piibur lõpuks tunnistas neile, et ta oleks pidanud Tõkke kõrval olema, kui too uudise lastele teatavaks tegi. Lapsevanemad võitlevad edasi ja nad soovivad, et Tõkke saaks tööle ennistatud.
Direktor: koondamine oli paratamatus
Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur, miks oli tarvis algklasside õpetaja nii ootamatult koondada?
Koondamise põhjus on selles, et kui Pelgulinna gümnaasiumiga liideti Sõle põhikool, on teatud inimestel koondamiste puhul eelised. Koolide liitmise põhjuseks on aga ikka laste vähesus ja selles pole süüdistada kedagi teist peale Eesti rahva enda.
Inimesi ikka koondatakse, aga miks peab seda tegema nii hoolimatult?
Mina võtan direktorina asja märksa lihtsamalt. Igas asutuses, kust mõni inimene ära läheb, on loomulik, et ta annab sellest rahulikult asjaosalistele teada, et jätkab teine inimene ja kogu lugu. Seal ilmselt ei olnud asi nii rahulik.
Ega te ometi õpetajat süüdista, kes oli kindlasti pärast teie juures lahkumist ja klassi ette astumist arusaadavalt šokis?
No võib-olla ka. Aga selline see elu on. See ei olnud mingi emotsionaalsusest tulnud lahtilaskmine, vaid reaalne paratamatus. Nii palju kui kohti on, nii palju saab vastavalt töölepinguseadusele ka tööd anda. Kui tööd pole, siis anda ei saa. Paratamatu juhus. (PM)