Kruuse: suhtumine erivajadustega inimestesse peab muutuma

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul on tööandjate suurimateks muredeks töövõimereformi puhul eelarvamused ja motivatsioonipaketiga seonduvad detailid.

Tööandjate peamisteks hirmudeks on, kuidas kollektiiv võtab vähemvõimeka inimese vastu, kas nende inimestega saadakse hakkama ning kuivõrd suudetakse üksteist mõista. «Samuti oli mureks, kas need inimesed saavad tööl hakkama,» lisas Kruuse. Ministri sõnul on seesugused hoiakud väga aeglased kaduma ning nende kadumise nimel tuleb kõvasti tööd teha. «Paljud tööandjad ütlesid, et see kogemus, mis nende inimestega töötamisel on saadud, on tervikuna selgelt positiivne ning selles süsteemis soovitakse jätkata,» ütles minister pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni töövõimereformi istungit, kus osalesid ka tööandjate esindajad.

«Need tööandjad, kes on juba väiksema töövõimega inimesi tööle võtnud jagasid oma kogemusi ning arutlesime, mis võiks aidata tööandjat nende inimeste tööle rakendamisel,» rääkis Kruuse. Ministri sõnul tõdesid kõik arutelul osalenud osapooled, et ühiskonnas tuleb hoiakuid muuta ning tööandjatel tuleb aidata erinevatest hirmudest üle saada.

Küsimusele, kuidas tööandjate hirme vähendada, ütles Kruuse, et eelkõige üritatakse luua töötukassa abil usalduslik suhe töötaja ja tööandja vahel. «Teiseks tuleb ühiskonnas neid ettevõtteid ja nende toodangut rohkem tunnustada,» ütles minister. Samuti tuleb tööandjaid ja kollektiive koolitada, et erivajadustega inimestega hakkama saadaks.

Ettevõtjate julgustamiseks ja motiveerimiseks on välja mõeldud pakett, mis sisaldab endas maksusoodustusi, aastast palgatoetust, sõidutoetust, tugiisiku töötamise teenust ning koolituse ja nõustamise korraldamist ettevõtetele. Koolituste kaudu tutvustatakse tööandjatele riigi poolt pakutavaid erinevaid teenuseid ja soodustusi. «See pakett on tegelikult piisavalt ambitsioonikas, kuid täna, osaliselt bürokraatia suuruse ja väiksemate vahendite tõttu ei rakendu see pakett veel nii nagu me ideaalpildis loodame,» lisas Kruuse.

Ministri sõnul on ta kindel, et pärast reformi saavad paljud erivajadustega inimesed tööd. «Selle kindluse annab teadmine, et inimesed soovivad tööd teha ja ka tööandajad tahavad neid inimesi rakendada,» ütles Kruuse. Ta lisas, et ettevõtted on valmis neid inimesi tööle võtma, sest paljudel on sellega kogemusi ja seetõttu teatakse, millega on tegu.

«Me tahame sügisel korraldada ka seesuguse ettevõtete foorumi, kus need samad inimesed saaksid oma kogemustest ka teistele ettevõtetele rääkida,» rääkis minister. Samuti soovitakse rääkida ka töötajatega, et neid ollakse valmis tööle võtma ning kartmiseks pole põhjust.

Kruuse ütles, et järgmine samm on see, et istutakse töötukassa ja osapooltega maha ning vaadatakse, kuidas motivatsioonipaketi bürokraatlikku poolt vähendada. «Peame leidma sellise tee, mis teeks selle paketi tööandjale hästi lihtsasti kättesaadavaks,» sõnas minister. Samuti pöörati palju tähelepanu tööandjate tunnustamisele. «Tööandjad tõid selle välja, et ka ühiskond võiks neid rohkem tunnustada ja minu meelest nad ka väärivad seda, et neid tunnustataks rohkem kui täna,» arvas Kruuse.

Tunnustamise all peab minister silmas seda, et neid ettevõtteid tuleks riiklikul tasemel rohkem esile tuua ning anda neile võimalus positiivsest kogemusest rääkida. «Mõelda võiks ka selle peale, et ettevõtted saavad mingisuguse tunnustuskleebise, mille järgi inimesed saaksid aru, et nende toodete tegemisel on võib-olla rohkem vaeva nähtud kui tavaliselt.»

Minister ütles, et eelarvamusi on ühiskonnas raske muuta, kuid kui see samm teha ja püüda neid eelarvamusi sihiteadlikult muuta, on sellel kindlasti väga positiivne tulemus. «Need inimesed vajavad ju samasugust tunnustust ja toetust nagu me kõik iga päev vajame.»

Kohtumisel osalesid AS Kalev, Selver AS, AS Seve Ehitus, Eesti Töötukassa, Eesti Tööandjate Keskliit, ISS Eesti AS ja rahandusministeerium.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles