Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/07/16/3208779t1h0407.jpg)
Tšahh-tšahh, vuhisevad lapsed Cantervilla mängumaa 10 meetri kõrgusest liumäest alla. Mõni paneb teisele jalaga takka. «Mitmekesi korraga ei või,» hüüatab päästetöötaja liumäe tornist poistele. See päästetöötaja on Cantervilla mängumaa juhataja Canter Värtoni isa Relvo Värton.
«Kui vana oled?» küsib mees põnnilt. Too vastab, et seitsmene. Liumäele nooremaid ei lubata. Samas on raske laste vanust kontrollida ja liumäele lubatakse nad ausõna peale. Lastelt võib küll küsida, kas vanemad neid valvavad või liumäele lubavad, kuid vastuseks võib kõlada näiteks, et ema päevitab liumäe all. Ükshaaval lapsi vanematega kokku viima ja kontrollima ei hakka keegi. On teie laps 7‑aastane? Kas ta ujuda oskab? Võib ta liumäge kasutada? Vaatate ka ise oma lapse järele? Praktikas pole võimalik neid küsimusi kõigilt lapsevanematelt küsida.