Pikselöögi saanud vetelpäästja jäi imekombel ellu

Stroomi rannas vetelpäästjana töötav Vladimir Artjomenko on harjunud teisi aitama, kuid teisipäeval vajas ta ise abi. Õnneks pääses ta pikselöögist tõsiste kahjustusteta.

FOTO: Artur Sadovski

Teisipäeval Stroomi rannas tormise ilmaga inimesi veest välja aidanud vetelpäästja Vladimir Artjomenko peab tänama õnne – vette löönud välgust saadud elektrilöök talle tõsist kahju ei tekitanud.



Neli aastat vetelpäästes töötanud Artjomenko on oma karjääri jooksul nii mõnegi supleja surmasuust päästnud. Praegugi mäletab ta korda, kui sai appi mindud mehele, kes järjekindlalt Soome poole triivinud rannapallile järele püüdis ujuda.

Teisipäeval Stroomi rannas juhtunud õnnetuses vajas abi aga hoopis Artjomenko ise.
Kui kella nelja ajal päike ootamatult vihma, tuule ja äikesega asendus, läksid Artjomenko ja tema paarimees kaatriga vees olnud inimesi hoiatama. «Panime eelnevalt üles punase lipu ja läksime 25–30-le vees olnud inimesele ütlema, et ujumine on omal vastutusel ja pole soovitatav,» rääkis Artjomenko paarimees Mark Bauer.

G4Si vaatetornis olnud vetelpäästja Anton Klotškovi sõnul olid inimesed veest väljas ja kaater ligikaudu 80 cm kaugusel kaldast, kui Vladimir jalgupidi vette mootorit tõstma läks ja välk merre lõi. «Välk võis kaatrist olla umbes 30–40 meetri kaugusel,» pakkus Klotškov.

Paarimees Baueri väitel Artjomenko ühel hetkel minestas ja kukkus vette pikali, aga mõne sekundi pärast tõusis juba ise jalule ja nad tulid koos kaldale. Sel hetkel Bauer veel ei teadnud, et paarimehe minestamise oli põhjustanud merre löönud piksest saadud elektrilöök.

Arstid lubasid koju

«Viimane asi, mida kuulsin, oli äikese mürin – ja järgmise asjana olin vees pikali ja hapnikku ei olnud,» kirjeldas Artjomenko, mida ta õnnetuse hetkel tundis.

Mehe sõnul oli ta pärast õnnetust šokiseisundis ning tundis rinnas ja peas tugevat valu ja värises üle keha.

Kohale kutsutud kiirabi viis Artjomenko Mustamäe haiglasse, kus talle tehtud uuringud tõsiseid kahjustusi ei näidanud ja arstid lubasid mehel koju minna.

«Ma ei oleks kunagi osanud arvata, et midagi sellist saab minuga siin Eestis, Stroomi rannas juhtuda,» ütles Artjomenko imestunult. «Ma saan aru, kui seda näidatakse telekast või internetist, aga mitte siin.»

Probleemid võivad tulla hiljem

Tallinna kiirabi ravijuhi Katrin Koorti sõnul võib elektrilöögi saanud inimene käituda väga ettearvamatult. «Mõni inimene võib pärast pikselt elektri saamist kohe püsti tõusta ja tal ei ole häda midagi, teisele võib see aga kehvemini lõppeda,» selgitas Koort.

«Mõju võib sõltuda mitmest erinevast tegurist, näiteks kahjustava jõu suurusest, selle omadustest, samuti inimese vastupanuvõimest, pinnasest, kehast või erinevate organite veetihedusest,» lisas ta.

Kindlasti palus Koort panna südamele, et ükskõik mil moel elektrilöögi saanud inimesed peaksid jääma arstlikule jälgimisele, sest rütmihäired või muud tõsised probleemid võivad ka hiljem välja tulla.

Eesti äikesevaatlejate võrgu eestvedaja Sven-Erik Enno: lagedal on inimesed äikesega ohus

Välgu eesmärk on endas sisalduv elekter maandada ja seda tahab välk teha võimalikult väikese takistusega ja võimalikult lühikese teekonnaga. Maapinna ligidal otsib pikne üldiselt aga kõrgemaid punkte, et vähendada maani jõudmise tee pikkust.

Lagedatel aladel, nagu rand või põld, lööb pikne maasse, sest seal pole sel kõrgemat objekti, mida tabada ja seal on ka inimesed rohkem ohustatud.

Kuid samamoodi peaks äikese ajal kõrgete objektide lähedusse minemist vältima.

Äike kimbutab

•    Kõva äike ja tugev vihm lõid teisipäeva õhtul rivist välja telepilti edastava Levira Virtsu-Orissaare raadiolingi, mistõttu kadus ka Orissaare, Sauvere, Sõrve, Männamaa ja Kärdla saatjate kaudu edastatav signaal.

•    Kolmapäeva õhtul süütas pikne Lõuna-Eestis Jõgevamaal Puurmani vallas Kursi külas elektrikapi.

•    Samal päeval lõi äike Põlvamaal elektrijuhtmetesse, mille tagajärjel purunes elumajas voolumõõtja.

Tagasi üles