Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2014/07/21/3222231t1h923b.jpg)
Sõna «arhitektuur» näituse pealkirjas muudab kohe väsinuks – silme ette kerkivad maketid, joonised ja pisitillukesed puud või siis eskiisid, kus peal väga sageli millegipärast keskmisest veidramana mõjuvad inimkujud. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) viimast nädalat lahti oleval Anders Härmi kureeritud näitusel «Must maja. Märkmeid arhitektuurist» õnneks millegi sellisega ei üllatata, väljapanek seostub küll otseselt arhitektuuriga, kuid see on lähte-, mitte lõppsihtpunktiks. Paljuski toetub Härm Slavoj Žižeki ideele majast kui ihamasina käivitajast ning näitusele tuleb selline selgroog ainult kasuks.
Härm on EKKMi kokku toonud tõelise crème de la crème’i ning tõenäoliselt on tegu ka ühe kõige parema seni seal toimunud näitusega. Peaaegu kõik teosed on tähelepanuväärselt külgetõmbavad ning üksteisest piisavalt erinevad, et toimidada edukalt ka tervikuna.