Kristjan Jaakusid on nüüd Tartus kaks

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Jaak Soans (ainus meesterahvas pildil) ütles Petersoni gümnaasiumi direktorile Merike Kastele (mustas kleidis), et Petersoni kuju on piisavalt kerge ja ta jaksab selle üksinda auto peale tõsta, ei hakanud too ka mahatõstmiseks spetsiaalset meeskonda kokku ajama. Kerge pingutusega saadi kuju majja ja oma kohale, abikäe ulatasid valvur Ülle Lokk (vasakul), õppekoordinaator Maris Kuiv (paremal) ja skulptori abikaasa Anu Rank Soans. Ajakirjaniku ülesandeks jäi vaid uksed avada.
Kuna Jaak Soans (ainus meesterahvas pildil) ütles Petersoni gümnaasiumi direktorile Merike Kastele (mustas kleidis), et Petersoni kuju on piisavalt kerge ja ta jaksab selle üksinda auto peale tõsta, ei hakanud too ka mahatõstmiseks spetsiaalset meeskonda kokku ajama. Kerge pingutusega saadi kuju majja ja oma kohale, abikäe ulatasid valvur Ülle Lokk (vasakul), õppekoordinaator Maris Kuiv (paremal) ja skulptori abikaasa Anu Rank Soans. Ajakirjaniku ülesandeks jäi vaid uksed avada. Foto: Kristjan Teedema

Skulptor Jaak Soans on ikka oma monumentide mustandiks tehtud kipskujud ära hävitanud. Mingil põhjusel jäi Kristjan Jaagu kuju minivariant aga 30 aastaks hoidlasse ootama.

Ja jaksas oma aja ära oodata. Ühel ilusal päeval tuli Tallinnas elavale skulptorile Tartust telefonikõne, kus taheti teada, kas siinne uus, Petersoni-nimeline gümnaasium võib oma logol kasutada pilti Soansi loodud Petersoni monumendist. Jutu sees mainis Soans ka seisnud kipskuju ja direktor Merike Kastel hakkas mõte jooksma.

«Linn on ikka uutele koolidele midagi kinkinud,» rääkis Kaste, kuidas ta endise linnapea Urmas Kruuse jutule läks, avalduse kirjutas ja koolile kuju kindlustas. «Me olime valmis ise ka rihma pingutama, aga õnneks ei olnud vaja.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles