Lottemaalt võib saada sõltuvuse

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koeratüdruk Lotte sõpradega: kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga.
Koeratüdruk Lotte sõpradega: kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Janno Põldma ja Heiki Ernitsa loodud leiutamishimulisi kangelasi ja nende elupaika – Lottemaa teemaparki – oodati ammu ning loomulikult haaras 1,5‑aastase lapse ema, tallinlanna Siiri Erala võimalusest Lottemaad järele proovima minna otsemaid kinni. Kutsus kaasa õegi, kes omakorda haaras käest oma 4-aastasel ja 6-aastasel lapsel, ning seltskonnaga liitus üks teismelinegi. Üldine hinnang nähtule: «Kõigile väga meeldis». Mis sest, et pannkoogimajas sai koogitainas otsa!

Kuna parkla asub Lottemaast Erala sõnul üsna kaugel, on külastajate esimeseks «atraktsiooniks» rongisõit. Samasugune liipriteta liikuv rong nagu Tallinna vanalinnaski, ainult et roheline, ja see sõidutab soovijad otse piletikassa juurde.

«Järgmine atraktsioon on piletijärjekord,» muheleb naine. «Aga seal lähedal müüakse jäätist ja kohukesi, lastele tehti ka hommikuvõimlemist ning osa Lottemaa elanikke käis isegi «tere» ütlemas. Kärbes Jaak pistis tervituseks pea lausa lapsevankrisse!»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles