Tallinna Merepäevade avaõhtul 16. juulil teeb Nargen Festivali Suvesümfoonia ajaloolises Noblessneri valukojas kummarduse Ludwig van Beethovenile - kavas on kantaat «Merevaikus ja õnnelik sõit» ning Sümfoonia nr 9 d-moll «Ood rõõmule».
Nargen Festival teeb kummarduse Beethovenile
12. juuli 2010, 22:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johann Wolfgang von Goethe kahest kontrastsest luuletusest koosnev «Meeresstille und glückliche Fahrt» on Beethoveni üks ekspressiivsemaid kooriteoseid. 1814. aastal Viini kongressi järgselt kirjutatud kantaati peetakse ühtlasi ka helilooja tänuavalduseks Viini rahvale.
Kontsertõhtu teises osas kantakse ette Beethoveni viimane ning monumentaalseim teos Sümfoonia nr 9 d-moll, mida peetakse Beethoveni elutöö kokkuvõtteks ning alates 1985. aastast on teose muusika kasutusel ka Euroopa Liidu hümnina.
Nargen Festivali Suvesümfoonia kõlab segakoor Latvija ja Nargen Festivali orkestri esitluses. Solistidena astuvad üles Hannah Holgersson (sopran, Rootsi), Annely Peebo (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Dominik Wörner (bass-bariton, Saksamaa).
Dirigeerib Tõnu Kaljuste.
Tänavu haaravad Tallinna Merepäevad lisaks Lennu- ja Reisisadamale üritustesse ka kolmanda sadama - Balti laevaremonditehasele kuuluv Peetri sadam ning sealne valukoda on ürituste välisel ajal suletud territoorium.
1913. aastal asutatud Noblessneri Aktsia Seltsi Laevatehase põhitegevuseks oli allveelaevade ehitus ja hooldus. Tehase rajasid Peterburi kompaniid Lessner (torpeedoseadmed) ja Ludvig Nobel (diislid), viimase juhiks oli Nobeli preemia asutaja Alfred Nobeli vend Emanuil Nobel.
Lühikese ajaga ehitas sõjaks valmistuv Venemaa keisririik Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid.
Tühjana seisnud Noblessneri valukoda võeti esmakordselt kontserdisaalina kasutusele 2009. aasta suvel, mil Tõnu Kaljuste juhatusel kanti ette Lera Auerbachi «Vene reekviem».