K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kalasadama täisehitamine kütab kirgi

Urmas Tooming
Kalasadama täisehitamine kütab kirgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kalasadama piirkonna saja meetri pikkused korterelamud hakkavad koosnema erineva väljanägemisega osadest. Sellega loodab arendaja muuta elukvartali mitmekesisemaks ja värvilisemaks.
Kalasadama piirkonna saja meetri pikkused korterelamud hakkavad koosnema erineva väljanägemisega osadest. Sellega loodab arendaja muuta elukvartali mitmekesisemaks ja värvilisemaks. Foto: Nord Projekt

Suur-Patarei tänava äärse plangu ja posti külge on naelutatud joonised, mis näitavad, kui jubedaks kujuneb Kalasadama ümbrus pärast selle täisehitamist.


Plangu küljes ripub ka kuuest punktist koosnev nimekiri nõudmistest, mida projekteerijad peaksid igal juhul täitma, et rahuldada Suur-Patarei tänava elanike soove. Jääb selgusetuks, kes need paberid avalikuks vaatamiseks välja riputas, sest ühtegi viidet autorile ei ole.


Eelmisel reedel lõppes Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik väljapanek. Proteste ja vastuväiteid praegu tühermaana seisva ligi 15 hektari suuruse maa-ala hoonestamise vastu kogunes hulganisti.


Suur-Patarei tänava ääres elav arhitekt Jaan Tiidemann ei ole nõus sellega, et tema elukohaks oleva korrusmaja kõrvalt suunduks tulevikus üldkasutatav trepp mere äärde. Tiidemann ongi üks aktiivsemaid kohalikke elanikke, kes uue elamuala vastu võitleb.


Projekteerija ei ole nõus


Väike-Patarei 13 sajandivanuse maja omanikud ei ole aga nõus sellega, et uute elamute valmimisel kaob nende kolmanda korruse korteritest merevaade. Pealegi on nad kulutanud palju raha, et katusealune välja ehitada.


Suur- ja Väike-Patarei tänava elanike põhilised vastuväited uue elamuala rajamisele ongi seotud sellega, et Kalasadama ümbrusesse kavandatavad massiivsed ja pikad elamud ei sobivat kuidagi kokku Kalamaja inimsõbraliku keskkonnaga ning varjavad paljude inimeste merevaate.


Kalasadama ala detailplaneeringu koostanud Nord Projekti arhitekt Meeli Truu ei ole talle esitatud süüdistustega sugugi nõus. Lauale laotatud plaanilt näitas ta värvilisi jooni, mille järgi säilib Suur-Patarei ja selle lähiala elanikele suures osas praegune merevaade. Tõsi, mõnest aknast pärast uute majade valmimist merd enam ei näe.


«Iga detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis peab vastama kõigi osapoolte ootustele,» tõdes Truu. «Kontrollitakse, et eelkõige oleks kaitstud avalikud huvid, kuid ka arendajatele peab jääma õigus oma vara kasutada.»


Ta lisas, et Kalasadama ala põhiomanik Pro Kapital on nagunii loobunud ligi pooltest oma plaanidest. Elamute maht on märgatavalt vähenenud ja Põhja puiesteelt merevaate säilitamiseks on projekteerijad loobunud majade ehitamisest päris mere äärde. Selle asemele on kavandatud pargiala ning rannapromenaad.


Vastuseks liiga pikkade majade ehitamise vastastele ütles Truu, et just niisugune hoonete paigutus risti mererannaga tagab nende elamute ja Suur-Patarei majade elanikele ning jalutajatele hea vaate merele.


«Teine põhjus, miks me pikad majad just niimoodi kavandasime, on selles, et valdavad tuuled puhuvad sealkandis piki rannikut,» märkis Truu. «See tähendab, et rannaga risti seisvad majad peavad tuuleiile kinni ning tekitavad hoonete vahel intiimse haljastatud ruumi. Kui ehitada sinna palju väikseid maju, tekiksid nende vahel paratamatult ebameeldivad tuulekoridorid.»


Promenaad ja jahisadam


Haljastuse kohta märkis Truu, et puuliikide valikul on projekteerijad lähtunud Kalamaja hoovide miljööst. Seetõttu on pikkade majade vahele kavandatud palju õunapuid ning mureli ja kirsi dekoratiivseid vorme, mis kevadel õide puhkedes loovad meeldiva vaatepildi.


Kasvama pannakse ka remmelgaid ja pärnasid ning mõned kuused, männid ja lehised. Kokku on kavas istutada 1278 puud ning ligi 600 põõsast, lisaks 500 konteinerpuud.
Planeeringu järgi hakkab päris mere ääres kulgema rannapromenaad, mille kujundamiseks on kavas välja kuulutada avalik konkurss. Üle praeguse Kalasadama kanali rajatakse tõenäoliselt sild, mille alt pääsevad läbi kalapaadid, et suunduda tulevasele kalaturule.


Rajatakse ka uus jahisadam, kuna praegune Kalasadam jääb merealustele kitsaks. Rannapromenaadini ulatuvate elamute esimestele korrustele on kavandatud pisipoed, kohvikud ja muud väikeärid. Supermarketit ei ole ükski ärimees nõus suhteliselt pisikesele elamualale rajama.


Kalaranna elamuala läbiv ümbersõidutee on vajalik kesklinna vabastamiseks transiitliiklusest. Samas kujuneb see Põhjaväila üks osa tavaliseks linnatänavaks, kus mõlemas suunas on vaid üks sõidurada. Planeeringu järgi hakkavad seal sõitma ka linnaliinibussid. Vana-Kalamaja tänavalt pääseb mere äärde mööda treppi ning tunnelit.


Teine võimalus on sinna rajada ka ülekäigurajad, kuid see sõltub juba Põhjaväila projekteerijate tahtest. Linnahalli poolt tulijad võivad aga jalutada mööda rannapromenaadi.

Tagasi üles