Ka Läänemerel võib tekkida orkaan

Orkaanide sünd

FOTO: Pm

Ka Läänemerel võib lähiajal tekkida uputusi ja suuri purustusi põhjustav orkaan, sest kuumenev merepind annab sellele vajaliku energia, vaja on vaid külma ja sooja õhumassi kokkupuudet.



Klimatoloog Andres Tarand lausus, et kui veetemperatuur Läänemere peamistes kihtides tõuseb kogu meres üle 26 kraadi, siis tekib sellest orkaani jaoks piisavalt energiat, vaja on veel vaid sütikut. Sütikuks on aga sooja ja külma kokkupuude.

Mereakadeemia hüdrometeoroloogia õppejõud Arvo Takking nõustus, et orkaani teke praegustes oludes on täiesti võimalik. «Orkaan tekib külma ja sooja õhumassi kokkupuutumisel. Kui temperatuurierinevused on väga suured, siis tekivad kiired õhuvoolud, mis võivad ka põhjustada orkaani tekkimise,» lausus Takking.

Millist Läänemere randa orkaan tabada võiks, pole ei Tarandi ega Takkingi sõnul võimalik ennustada.

Temperatuurierinevustest tekivad keeristormid, mida Takkingi sõnul kutsutakse püksteks. «Väga sageli tekivad ka vesipüksid, neid võib vahel isegi Pirita rannas näha,» lausus Takking.

Suvine orkaan Läänemerel poleks Tarandi sõnul esmakordne, 1967. aasta augustis tabas juba Eestit üks seesugune. Siis räsis torm väga rängalt Loode- ja Lääne-Eestit, murdis maha suure hulga metsa ja jättis kümneid maju katuseta.

Takking oli sel päeval jahimehena metsas ning tema mäletamist mööda tajusid loomad lähenevat tormi enne kui inimesed.

«Kui orkaan hakkas tulema, siis oli täielik vaikus. Mingit tuult polnud ja metsloomade käitumine muutus. Kits ei kartnud hunti, Raplamaal ühel metsalagendikul kogunesid kõik loomakesed ühte puntrasse kokku ja poole tunni pärast hakkas raju pihta,» meenutas Takking.

Orkaan murdis maha lankide kaupa metsa, sadas väga tugevat vihma ja tuule kiirus oli Takkingi hinnangu kohaselt 37–43 meetrit sekundis.

Takking lausus, et praeguse ilmaga soojeneb meri kiirelt ning orkaani tekkeks on seega võimalus täiesti olemas. Kuuba ja Florida kandis tekib Takkingi sõnul orkaane väga palju just seetõttu, et seal saavad kokku soe Golfi hoovus ja külm Grööni hoovus.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ennustab järgnevateks päevadeks nii päikest kui ka hoovihmavõimalust.

Tagasi üles