Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/16/2547006t1h1d17.jpg)
Valitsus toetas seaduseelnõud, millega soovitakse anda kohalikel valimistel hääletamisõigus juba alates 16. eluaastast, ent Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul puudub aga paljudel noortel erakondlik eelistus ja nad on kergesti mõjutatavad valimiskampaaniatest.
Seadusemuudatuse jõustumisel, mis eeldab põhiseaduse muutmist, lisanduks potentsiaalsete valijate hulka kuni 24 000 noort, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Järjepidevalt erakondade toetust uuriva TNS Emori analüütik Aivar Voog ütles uudistesaatele, et vanemate, sõprade ja meedia mõju gümnaasiuminoortele on palju suurem kui koolijuhtide mõju. Ta selgitas, et nende (16-aastaste valijate - toim.) poliitilised hoiakud on ebastabiilsed ja kindlasti on nad meedia poolt suuresti mõjutatavad.
Ta märkis, et kui 16-17-aastased saaksid valimisõiguse, siis see, kelle poolt nad hakkaksid hääletama, sõltuks väga palju just enne hääletamist levivast meediakajastusest ning noorte ebastabiilsete poliitiliste hoiakute tõttu ei ole ühelgi erakonnal tema hinnangul valimisea langetamise korral eelispositisiooni.