/nginx/o/2010/07/13/401555t1ha6a7.jpg)
Äsja jalgpallis maailmameistriks kroonitud hispaanlased teenisid võidukarika 120 minutiga, eestlane Mihkel Keinast pidi Guinnessi rekordite raamatusse pääsemiseks mängima 20 korda kauem.
Üle 42 tunni jalgpalli mänginud eestlane pääses Guinnessi rekordiraamatusse
/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
14. juuli 2010, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kataris toimunud maailma pikim jalgpallimäng kestis veidi üle 42 tunni. «Ma oleks tahtnud veel kolm-neli tundi mängida, aga kiirabibrigaadid olid tellitud täpselt 42 tunniks,» rääkis Mihkel, kes veetis platsil ligi 32 tundi ja lõi 23 väravat. «See oli tohutu eneseületus, et ma ikkagi vastu pean!»
«Esimesed kolm tundi oli kõva andmine. Araablastele tuli selgeks teha, et algul pole mõtet end kinni joosta – kui energiat üle jääb, võid pärast 40. tundi rühkida nii palju, kui tahad,» muljetas Mihkel.
Mängu algul anti ka ainuke kollane kaart, kui kokku põrkasid kaks mängu vanimat mängijat. Esimese jaoks lõppes vahejuhtum õmblusega, teine pidi 20 tundi paigal istuma.
Ajapikku muutus mäng aeglasemaks. «Eks ikka sörkimist oli rohkem, neid mehi, kes nii kaua joosta suudaks, on maailmas vähe,» märkis Mihkel, kelle raskeim hetk oli kümnendal tunnil. «Siis tundus küll, et kõik jääb katki, aga saime üle ja mäng läks edasi.»
Hoolimata sellest, et palli löödi pea kaks ööpäeva, oli see noormehe sõnul põnevam kui varem joostud maratonijooks. «Vastasmeeskonnas tekivad kindlad mehed, kellele tahad tingimata kahevõitluses ära teha. Õpid tundma teiste omapära ja mängukäike. Näiteks siinse regiooni mängijaid on väga raske kaitsma veenda, nad on ikka põhiliselt ründe peal väljas.» Mihkli sõnul oli keeruline ka häid suhteid säilitada.
«Surmväsinult tahaks aeg-ajalt kõik pikalt saata. Rääkimata lihtsamatest olukordadest, kui jooksed palliga staadionipikkuse, söödad palli sõbrale tühjast väravast meetri kaugusele ja ta lööb selle... tribüünide ülemisele astmele! Eks eurooplastel kogunes vängeid sõnu endasse üksjagu, araablased olid veidi jutukamad. Siiski tuleb müts kõikide ees maha võtta – ühtegi tulisemat vaidlust ega tüli ei tekkinud ja paljudega suhtleme ka iga päev edasi.»
Kuigi väsimus ja magamatus peegeldus juba nii mängijate näoilmes kui liikumiseski, rääkis Mihkel, et virisemise asemel keskenduti mängule. «Viimasel tunnil, kui vastasmeeskond tahtis kolmsada väravat täis saada, tuli kõigile eriline elu sisse ja mängiti täie rauaga.»
Maailma pikim mäng lisaajale ei läinud, sest lõppseis oli niigi selge – 293:236. Pärast nii pikka mängu võinuks arvata, et mängijad langevad rõõmsa higise naeratusega maha ega tõuse vabatahtlikult tükk aega. Selle asemel käis aga suur juubeldamine ja fotograafidele poseerimine – teenitud puhkust ja und lubati endale alles hotellis.
«Ma ise magasin kümmekond tundi,» ütles Mihkel rõõmsalt ja märkis, et taastumine võttis viis päeva, ent oli seda väärt. «See oli ikka ülivõimas tunne, et peame 42 tundi vastu!»
Lisaks tugevale emotsioonile ja rekordile sai Mihkel lihasevalu ja sinised varbaküüned. «Pika mänguga lähevad jalad nii paiste, et puutsad ei mahu enam jalgagi.» Rekordijalanõusid ta siiski klaasi taha ei pannud, vaid kõditas neid juba nädala möödudes jalgpallimurul. «Algul oli küll selline tunne, et ei taha palli tükk aega näha, aga ega kaua ei saa platsilt eemal olla.»
Sama hästi ei läinud kõigil mängijatel. Üks neist lõpetas põlveoperatsiooniga ja teine käib siiani arstide vahet. «Minu põlved on õnneks korras,» ütles Mihkel ja oli kuulda, kuidas ta kolm korda üle õla sülitas.
42 tundi jalgpalli
Maailma pikim jalgpallimäng 28. ja 29. mail Lähis-Idas Kataris
• Kestus: 42:05:01
• Lõppseis: 293:236
• 36 mängijat
• 1 kollane kaart
• Enim väravaid – 64 – lõi 18-aastane egiptlane
• Varasem jalgpallirekord: 37 tundi